Meierei Foto: Bigstockphoto

EL plaanib saada aasta lõpuks valmis ettepanekutega, kuidas hinnata ettevõtteid nende sotsiaalse panuse järgi sarnaselt rohepanusega, vahendab Welt.

Ettevõtteid hakatakse kava kohaselt lahterdama selle järgi, kui kasulikud on nad ühiskonnale ja paremini sotsiaalseid standardeid järgivad, kirjutab Welt. Ettevõtete sotsiaalse hindamise süsteemi töötab välja ekspertide grupp, mida juhib Saksa evangeelse kiriku esindaja. Põhimõtteliselt peaks ettevõtted saama enda kohta hinnangu, kas nende tooted või teenused on oma olemuselt sotsiaalselt kasulikud või kahjulikud ja kas ettevõtte käitub sotsiaalselt vastutustundlikult või mitte. 

Näiteks vaadatakse, kas töötajad saavad õiglast palka, kas vähem palka saavaid töötajaid koolitatakse, et neile edaspidi võimaldada kõrgemat töötasu, kui suur on palgavahe juhtkonna ja tavatöötajate vahel ning kuidas pakutakse näiteks lastehoidu või abi vananemisel. 

Lisaks hinnataks ka kasu klientidele ja ühiskonnale. Meiereid ja kohviröstikojad peavad tõestama, et nad maksavad talupidajatele Euroopas ja arengumaades õiglast hinda toorme eest, ehitusettevõtjad aga seda, et nad ehitavad piisavalt sotsiaalkortereid. Kinnisvara omajad peavad näitama, et nende üürihinnad ei ole liiga kõrged ja ravimitootjad tõestama, et nende ravimid on maades, kus neid müüakse, inimestele taskukohased. Lisaks hinnatakse ka kliendi- ja andmebaasi kaitstust ning ka seda, kas ettevõte on korrektne maksumaksja või kasutab agressiivselt seaduslikke võimalusi maksude pealt säästmiseks. 

Õigete parameetrite alla kuuluvad ettevõtted saaksid nn sotsiaalse  jätkusuutlikkuse märgi. Samas ei saaks seda märki näiteks ettevõte, mis toodab maamiine või tubakatootja. 

Juba väljatöötatav plaan on saanud kriitika osaliseks. "Meil on Euroopas kõrgeimad sotsiaalstandardid maailmas. Sotsiaalpoliitilised küsimused tuleb lahendada sotsiaalpoliitikaga, mitte majanduse reguleerimisega," sõnas Euroopa Parlamendi saadik Markus Ferber ja lisas, et "uue klassifitseerimise süsteemiga loome me ainult tööd ja bürokraatiat juurde ning töötingimusi ei paranda see kuidagi."

Toimetas René Allik