UnHerdi Washingtoni korrepondent Emily Jashinsky nendib, et valged progressiusklikud naised pööravad enda ahastuse ja tühisuse tunnetuse raevuks, mis valatakse "sotsiaalse õigluse" nimel välja tänavatel.
New York Times (NYT) määratleb "tumedat ärklemist" "püüdlusena heita eemale poliitilise korrektsuse piirangud, mille kehtestamises vabariiklased süüdistavad demokraate". Halli Proua (Gray lady; NYT-i hüüdnimi) sõnul nõuab see "jämedat käitumist, kuid selle juures tundlikkust; ebaviisakust, kuid ainult teatud maani". Mille näiteks toob NYT nii Gavin Newsomi [California kuberner] meemisõja kui Jasmine Crocketti [demokraadist kongressisaadik] "alliteratiivsed solvangud" ("Will a vindictive, vile villain violate voters' vision?"; kas kättemaksuhimuline, nurjatu kurjam astub vastu valijate nägemusele?).
Progressistide elustiiliajakiri GQ täheldab lisaks, et tumeda ärklemise eesmärgiks on "tühistada omadused, mille tõttu inimesed ärklemist jälestavad, nagu ideoloogilise puhtuse järele valvamine ja ogar, olematu moraalse üleolekuga poosetamine ning selle asemel võetakse eeskuju Jokkerist (Batmani saaga kurjam), millega loodetakse demokraadid muuta taas popiks ja noortepäraseks".
Tume ärklemine on samas üpris venivate piiridega mõiste. Mõnikord kasutatakse seda ainult retooriliselt, teinekord pakub see MAGA liikumisele vastu hakkamiseks tõsiseltvõteavaid tegutsemisstrateegiaid, milles võetakse eeskuju osutatud Donald Trumpi järgijate liikumise lahendustest. See on juurdunud rohujuuretasandi demokraatide arusaamissesse, et Demokraatliku Partei poliitikud peavad poliitikas olema märksa äkilisemad.
Tumeda ärklemise liikumine ei luba ennast alistada. Renee Goodi surma järel kogub liikumine Ameerika Ühendriikides Kesk-Läänest kuni Vaikse ookeani rannikuni taas hoogu, õhutab demokraatide toetajaid ideoloogiliste seisukohtade nimel võitlema ning nende rünnakrühmlasteks on valged, millenniumi põlvkonna naised.
Need tänavavõitlejad ei põleta Antifa tegelaste moodi autosid, ega [BLM-laste laadis] poode rüüstavad märatsejad. Need inimesed on, sarnaselt Goodile, Kesk-Lääne nooremapoolsed emad. Inimesed, kes on pärit Ühendriikide elu normaalsemalt poolelt. Kes keset argipäeva üritavad oma kehade ja autodega kaitsta ebaseaduslikke sisserändajaid, kelle hulgas on raskeid kurjategijaid, väljasaatmise eest. Nende jaoks on rände- ja tolliamet (ICE) uus Gestaapo, mille tõrjumiseks ei piisa ainult sõnadest.
Washington Post kirjutas 12. jaanuaril üha kasvavast aktivistide koalitsioonist: "Ajal kui Trumpi valitsus lähetab üle riigi ebaseaduslikke sisserändajaid püüdma tuhandeid föderaalvalitsuse rändeametnikke ja agente, siis omavahel nõrgalt seotud, kuid järjest organiseerunum aktivistide võrgustik jälgib nende paiknemist ja dokumenteerib arreteerimisi." Vilede ja sõnumirakenduste toel tegutsevaid ICE "valvureid" elik "tunnistajaid" koolitavad Posti ajakirjanike sõnul sageli välja valitsusvälised organisatsioonid. Selliste "valvurite" ülesandeks on olla arreteerimiste juures, neid salvestada ja kus võimalik, uurida välja arreteeritute pereliikmete kontaktid.
Mis selgitab, miks koos Trumpi valitsuse jõulise ebaseadusliku sisserände probleemi lahendamisega kasvab tumeda ärklemise liikumine. ICE ametnike jälitamine annab inimestele ajal, kui ennast tajutakse järjest tühisema ja üksikumana, kogukonna- ning tähtsusetunde. Mis on samuti põhjus, miks nii palju jõukaid valgeid naisi kuulub tumeda ärklemise armee ridadesse.
2025. aasta sügisel uuris Ameerika Ühendriikide Vabariikliku Partei küsitleja Alex Tarascio tõenäolistelt valijatelt, kas nood on nõus väitega: "ICE operatsioonide puhul on vastuvõetav minna kaugemale rahumeelse meeleavalduse piiridest, seda isegi juhul kui nii rikutakse seadust. Üldiselt nõustus sellise väitega ainult 24 protsenti ameeriklastest. … Kuid 18- kuni 44-aastaste valgete naiste puhul, kes teadvustavad ennast liberaalidena, hüppas see määr 61 protsendini." Ainult 30 protsenti osutatud grupi vastanutest ei olnud väitega nõus. Kõigi liberaalide puhul oli seaduserikkumise hinnaga ICE-le valmis vastu hakkama 42 protsenti vastanutest. Kõigi võimalike valijate puhul jäi see number alla 25 protsendi.
Miks valged liberaalsed naised tahavad nii hirmsasti kakelda? Goodi moodi inimesed peavad ilmselgelt siiralt pühaks sotsiaalset õiglust. Goodi ajas tänavale väljavaade, et sisserände ja tolliamet (ICE) hakkab Minneapolisest inimesi välja saatma ning peale oma kuueaastase lapse kooli viimist ühines keskpäeval meeleavaldajatega.
Viimastel aastatel on ilmunud mitmeid uuringuid, mis näitavad, et pahempoolset poliitikat toetavad noored naised on vaimse tervisega märksa rohkem hädas kui ülejäänud elanikkonnagrupid. 2024. aastal kaevus New York Timesi kolumnist Thomas Edsall "õnnelikkuse lõhe" uuringutesse ja nentis, kuidas "üks osutatud uuringutest välja kooruv põhijäreldus osutab, et õnnetunde langus ja kummalised ajed tabavad just neid inimesi poliitilise spektri vasakul äärel, kelle jaoks on tähtsad endateadmuse (identiteedi) küsimused, sotsiaalne õiglus ja ühiskonna äärealadele tõrjutud (marginaliseeritud) inimgruppide rõhumine".
Paremat maailmavaadet esindav mõttekoda Manhattan Institute avaldas 2025. aastal Zach Goldbergi uuringu, milles sedastatakse: "Naised ja liberaalid paistavad rohkem silma teatud iseloomuomadustega, mida seostatakse suurema [vaimuhäirete] sümptomite varjamise soodumusega kui seda teevad nende meessoost- ja konservatiivsed eakaaslased. Neid sümptomeid iseloomustavad varjatuks jäävad hingehädad, sealhulgas kurbusetunne, muretsemine ja hirm, mis võivad väljenduda haigusnähtudes, nagu depressioon ning äng."
Mõttekoja Institute for Family Studies (Pereuuringute Instituut) uuringus leitakse sarnaselt: "…kui arvestada hariduse, rassi, vanuse ja sissetulekuga, … tunnistavad liberaalsed naised vanuses 18 kuni 40 aastat, seda võrreldes konservatiivsete eakaaslastega, rohkem kui kolm korda suurema tõenäosusega, et nad tunnevad ennast üksikuna."
Renee Good oli abielus [naisega] ja kui vaadata kaadreid tema viimastest eluminutitest, paistis välja rõõmsana. Kurbus ja tühisusetunne võib ja võib samas mitte selgitada, miks ta just nii käitus [rammis autoga ICE ametnikku, kes teda enesekaitseks tulistas].
Samas igati õiglane on arutleda, et see pole ainult mõistuspärane rumpi poliitikate vastustamine, millega saab seletada, miks üha rohkem progressiusklikke naisi osaleb "ICE valvurite" (n ICE watchers) koolitustel ja võtavad osa korrakaitseoperatsioone segavatest meeleavaldustest. Institute for Family Studies tuvastas lisaks kõneka tõiga, et "suur osa üksinduse lõhest (loneliness gap) tuleneb erinevast abielus olemise ja kirikus käimise määrast. … Kui vaadata abielu ja kirikus käimist, muutub ideoloogia vähem oluliseks ja just abielu on see, mis ennustab eriti jõuliselt väiksemat üksindustunde määra."
Ahastuse- ja tühisuse tunded, mis ilmnevad eriti akuutselt noorte pahemlastest naiste puhul, tagavad, et tume ärklemine kummitab jätkuvalt osutatud inimesi ning ilmub uute katarsise saavutamise võimalustega taas välja. Need võimalused on eriti ligitõmbavad juhul kui pakuvad tajutavat grupikuuluvuse tunnet elik väljavaadet ühise hüve nimel ohvreid tuua.
Rahulduse lubadus osutub siiski enesepettuseks, sest noorte naiste hingevalu allikas pole tegelikult ebaõiglus nii, nagu nemad seda näevad. Nad kannatavad ebaõigluse käes ja seda kohutavat ebaõiglust kujutab kogukondade-, ühiskondlike sidemete- ja üldise inimlikkuse hävitamine.
(Arvamus on tõlgitud lühendatud kujul.)
Tõlkis Karol Kallas