Vahel väidavad feministid, et prostituudileib võib aidata naistel elus läbi lüüa ning väärib seega auväärset kohta ametite loetelus. Alljärgnevalt tunnistab "elukutse" endine esindaja risti vastupidist.
Kainestavas avatud kirjas kõikidele kunagistele klientidele selgitab taanlanna Tanja Rahm (35), mida ta tegelikult tundis, kui noorena kolm aastat seksiteenust pakkus.
Tanja alustab nii: "Kui arvate, et te iial mulle meeldisite, eksite rängalt. Mul polnud kunagi vähimatki tahtmist "tööle" minna, mitte kordagi."
Rahmi kirja võib koos teiste sarnaste lugudega leida kogumikust "Prostitution Narratives: Stories of Survival in the Sex Trade".
Oma kirjas kirjeldab Tanja õõnsat tunnet, mille meeste nõretavad sõnad temas tekitasid: "Omast arust osutasite te mulle teene, makstes 30 minuti või tunni eest. Ise tahtnuks teist võimalikult kiiresti lahti saada."
Ta jätkab: "Kui te pidasite end justkui mu pühaks päästjaks ja küsisite, et mida selline ilus tüdruk küll sellises kohas teeb, siis kaotasite te oma aupaiste, kui palusite mind pikali visata ning kukkusite mind kõigest väest käperdama."
"Kui te arvasite, et maksite lojaalsuse või lobisemise eest, siis eksite. Mul oli null huvi teie vabanduste vastu. Mind jättis külmaks teie jutt, et abikaasal olevat vaagnavalu ja te lihtsalt ei saa ilma seksita elada," kirjutas ta.
"Teile jäi mulje, et ma mõistsin teid ja tundsin kaasa? Vale. Ma ei tundnud teie vastu midagi peale põlguse. Ja samal ajal te hävitasite midagi olulist mu sees."
Lisaks külvasid kliendid endisesse prostituuti kahtluse, et "kõik mehed on sama küünilised ja truudusetud," võib lugeda Independent Journal Review põhjalikumast ülevaatest.
Samal ajal üritavad mõned Eesti ajalehed prostitutsiooni normaliseerida ning seda au sisse tõsta, riputades valdavalt nördinud (kommentaaride järgi otsustades – toim) lugejate ette selliseid soperdisi nagu tuntud vasakpoolse "staar-eetiku" Peter Singeri "Viskame seksitööga seotud eelarvamused ajaloo prügikasti."