Kütuseaktsiiside tõusu tulemusel on tanklaketid kaotanud kliente ja logistikaettevõtted varisenud pankrotti. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsatsiooni (ERAA) president Einar Vallbaum (pildil) näeb vastutust Reformi- ja Keskerakonnal.
Bensiiniaktsiis tõusis Eestis kolmel järjestikusel aastal 2016–2018. Diislikütuse aktsiis tõusis 2016. ja 2017. aastal. Selle tulemusel on meie diiselkütuse hinnatase Euroopa üks kõrgemaid.
"Mitmed transpordiettevõtted viinud oma tankimise Eestist välja," tõdes Alexela Oil juhatuse liige Alan Vaht.
Riik tõrjub enda vedajad konkurentsist
Pikamaaautod, mis sõidavad paagitäiega kuni 5000 kilomeetrit, tangivad peamiselt Leedus, kus on ELi soodsaim kütusehind.
Vahi sõnul on meie enda diislikütuse turg täna 10% väiksem võrreldes aktsiisitõusueelse aja ehk 2015. aastaga. Mahuliselt tähendab see, et Eesti diislikütuseturg on langenud enam kui 100 miljoni liitri võrra. Tagasilöögid on tabanud kõiki tanklaid, võitjaid selles loos ei ole.
Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsatsiooni president Einar Vallbaum hindas aktsiisitõusust tekitatud kahju logistikasektorile väga tõsiseks.
"Läti, Leedu ja Poola vedajad on meie turu ära võtnud. Nendes riikides on odavam nii kütuse hind kui autode kindlustused. Samas on palgad madalamad. See kõik on lükanud meie vedajad konkurentsist välja," kirjeldas Vallbaum olukorda.
Paljud väiksemad vedajad, kellel sõidab kuni viis masinat, ongi läinud pankrotti ja oma tegevuse lõpetanud.
"Ettevõtlus sellel suunal on mitmeid aastaid olnud suure surve all. Ratase valitsus on andnud viimase hoobi," tõdes Vallbaum.
Reformi valed otsused ja Keski tegemata jätmised
Vahi sõnul on praegune olukord kahe järjestikuse valitsuse – Taavi Rõivase ja Jüri Ratase – valede otsuste ja tegemata jätmiste tulemus.
Ratas küll jättis ära diislikütuse aktsiisitõusu aastast 2018, mil aktsiis tõusis vaid bensiinil. Kui Ratas oleks tahtnud riigimees olla, oleks 2018. aastast saanud ära jätta ka bensiiniaktsiisi tõusu.
"Tõele näkku vaadates oleks tänane valitsus saanud päris tegusid ka teha, mitte lihtsalt jutustada," leidis Vaht.
Tänane valitsus on ametis alates 23. novembrist 2016. Ratase võimuliit asus kibekiirelt toimetama kobareelnõudega, et teha endale sobivad seadusemuudatused enne uut kalendriaastat.
"Kui oleks tahetud, siis õiged riigimehed oleksid saanud ära jätta juba 2017. aasta bensiini ja diislikütuse aktsiisitõusud. Millegipärast seda ei tehtud. Mäletan hästi, kuidas Rõivase valitsuse ajal kirjutas Keskerakond innukalt, et kütuseaktsiise tuleks langetada. Võimule saades oleks saanud kõik eelmise valitsuse valed otsused tagasi pöörata ja aktsiisitõusud tühistada. Seda millegipärast ei tehtud. Selle asemel räägiti moosise näoga, kuidas ainult viimase aasta diislikütuse aktsiis tühistati," sõnas Vaht.
Vallbaum nõustus, et vastutus lasub kahel viimasel valitsusel, kes kumbki pole talitanud õigesti. Kokkuvõttes võetakse kõik tõusud tarbija taskust tagasi, mis tähendab kõigile inimestele kallimat elu. Ta nõustus, et kütuseaktsiisi langetamine peab saama peale 3. märtsi valimisi moodustuva valitsuse üheks prioriteetseimaks ülesandeks.
"Hindu tuleb langetada Lätiga samale tasemele, et hoida ära ebavõrdset konkurentsi. Eesti ei ole mitte transiidimaa vaid tupikriik," jäi ERAA president kriitiliseks.
Toimetas Lennart Käämer
Lubadused ja tegelikkus: Reformierakonna tegelik pale (täiendatud!)