Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni (ERJK) sotsist juht Liisa Oviir leiab, et aastaid lubatud erakonnaseaduse muudatused tuleb lõpuks vastu võtta. Seejuures vajavad tema hinnangul sellised poliitikaga tegelevad mittetulundusühingud nagu Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) rahastuse osas erakondadega sarnast kontrolli.
Oviiri jaoks on suureks murekohaks ühendused, mis on aktiivselt poliitikas tegevad, kuid millele erakonnaseadus ei laiene ning mille rahastamine polevat praegu läbipaistev, vahendab ERR.
Oviir ütles, et esimese asjana võiks lõpuks teha korda erakonnaseaduse, millest on nii pikalt juttu olnud, ning likvideerida need kohad kehtivas seaduses, mis praegu juba valesti on.
Ta selgitab, et erakonnaseaduse muutmise protsess sai alguse sellest, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Kert Kingo tegi 2020. aastal ettepaneku ERJK likvideerimiseks. Seejärel otsustas aga järgmine Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus erakonnaseadust parandada, kuid sealt edasi jäi see toppama.
ERJK tegi sellesse ka ettepaneku täpsustada riigieelarvelise toetuse kinnipidamise protseduure.
Oviir leiab aga, et väga puudulik on ka nii-öelda sidusorganisatsioonide regulatsioon: "Formaalselt meil erakondade sidusorganisatsioone ei olegi! Tegelikult on nad muidugi olemas, kuid ERJK vaateväljast jäävad nad praegu kõrvale."
ERJK juht rõhutab, et erakonnaseadusesse tehti viimati kosmeetilisi parandusi 2014. aastal, kuid sellest ajast on keskkond väga palju muutunud ja muutunud on ka ühiskonna ootus ERJK-le.
"Komisjonile tuleb palju avaldusi, mille suuname edasi politseisse või mõne teise organi juurde, kes on pädevad neid küsimusi lahendama. ERJK pole uurimisasutus, meil puudub vastav kompetents," tunnistab Oviir.
Tema sõnul on neil peagi komisjonis üheksa liiget ning lisaks veel poolteist nõuniku kohta. Oviiri hinnangul on aga selle koosseisuga väga keeruline uusi kohustusi vastu võtta ning raha on siiani ainult lubatud.
Oviir loodab, et koalitsioonileppes sisalduv lubadus tugevdada "ausa konkurentsi" tagamiseks järelvalvet erakondade ja poliitiliste ühenduste üle ning reguleerida ka mitteerakondlikke poliitilisi ühendusi võiks puudutada ka tema juhitavat komisjoni.
Samas nendib ta, et neid lubadusi on olnud aastate jooksul üksjagu ning tema seisukohast on need paraku alati sumbunud, kuna otsuste ja tegudeni on keeruline jõuda, sest see puudutab ju otsustajaid ehk poliitikuid endid.
"Lõpuks võiks demokraatia areneda nii kaugele, et ausas konkurentsis maksavad rohkem ideed ja võimekus, mitte valimiskampaania reklaamimaht," leiab ta.
Oviir loodab väga, et mitteerakondlike poliitiliste ühenduste reguleerimine puudutab nii valimisliite kui ka erakondade sidusorganisatsioone nagu näiteke Sihtasutust Liberaalne Kodanik (SALK) ja SAPTK-i. Mõlemad vajavad tema hinnangul selgelt täpsustusi.
"Ja samamoodi tuleb mõelda nende mittetulundusühingute reguleerimisele, mis on avalikult öelnud, et nad tegelevad erinevate poliitikatega. Regulatsioon peaks tagama vähemalt selle, et need organisatsioonid ei oleks rahastatud võõra kapitali poolt," leiab Oviir.
Ta leiab, et poliitikaga tegelevad mittetulundusühingud ei tohiks saada näiteks raha välismaalt: "Viimastel aastatel oleme näinud meie piirkonnas vaenulike riikide mõjutuskatseid läbi selliste poliitikasse sekkuvate organisatsioonide. Kui rahastus tuleb vaenulikust riigist, siis on see kindlasti probleem."
Samas ütleb ta, et ei soovi kuidagi kodanike aktiivsust vähendada. "Igal inimesel on õigus oma maailmavaatele ja selle levitamisele, kuid selleks peab ta olema oma riigi kodanik, mitte vaenulike riikide halbade kavatsuste esindaja," selgitab Oviir.
Küsimusele, kas sellised organisatsioonid peaksid olema sama läbipaistvad nagu erakonnad, millede puhul on annetajate nimesid võimalik ERJK-le esitatud aruannetest lugeda, vastas Oviir, et see on poliitikute otsustada, millisel määral nad seda vajadust näevad ning kas on vajadust teada näiteks SALK-i või SAPTK-i toetajate nimesid.
Samas leiab Oviir, et sellistele ühendustele võiksid laieneda erakondadele esitatavad nõuded, näiteks et annetada võivad ainult eraisikud. "Põhimõtted võiksid olla sarnased," on ta veendunud.
"Mujal kasutatakse erinevaid mudeleid, osas riikides tohivad annetada erakondadele ka juriidilised isikud. Meil on juriidilise isiku annetus, olgu rahaline või läbi mingi teenuse, automaatselt keelatud annetus."
"Aga põhimõtteliselt peaks regulatsioon olema ühesugune, näiteks ka välisriigi eraisik ei tohi praegu meie erakondadele annetusi teha, sama põhimõte võiks olla ka teistele poliitikas aktiivselt kaasalöövatele mittetulundusühingutele," selgitab ta täiendavalt.
Kuna paljud mittetulundusühingud tegelevad mingil määral poliitiliste teemadega, siis on Oviiri hinnangul nende arutelude kõige keerulisem koht see, et ei mindaks kontrollimisega liiale ning ei hakataks takistama näiteks neid ühinguid, mis toimetavad kohaliku kogukonna heaks.
"Aga riigi tasemel poliitikaga tegelevatel mittetulundusühingutel võiks küll olla kõrgendatud hoolsuskohustus," ütleb ta kokkuvõtvalt.
Toimetas Martin Vaher