Ettevõtja ja visionäär Rainer Nõlvak. Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

Ettevõtja Rainer Nõlvaku sõnul peab Eesti suutma veenda teisi riike e-valimiste usaldusväärsuses, sest demokraatia mehhanismid on üksteisega seotud ja peavad olema ka teistele arusaadavad.

12. jaanuaril Eesti Koostöö Kogus esinenud Rainer Nõlvaku sõnul peaks Eesti olema e-valimiste selgitamisel avatum ja korraldama rahvusvahelisi debatte. “Näen seda suletust riskina, sest meile e-valimised sobivad ja me usaldame neid, aga kui me ei suuda neid teistele usaldusväärsena näidata, siis võib tekkida küsimusi ka meie demokraatia hetkeseisu kohta,” ütles Nõlvak.

Kommenteerides oma esinemist väljaandele Pealinn, selgitas Nõlvak: “Kui sportlane teistest eespool finišeerib, siis saab ta teenitud aplausi osaliseks, kui aga terve ringiga konkurentidest mööda kimab, siis kahtlustatakse paratamatult, kas ta pole mitte dopingut tarvitanud.” Ettevõtja sõnul soovis ta oma ettekandega kaasa aidata sellele, et Eestit riigivalitsemine muutuks paremaks.

“Kui kõrvalt keegi tuleb ja ütleb, et mingi töö puhul pole kõik päris üheselt mõistetav, siis võetakse seda võib-olla paratamatult solvanguna, aga minu sõnum oli, et küsimus pole siin halvasti tehtud töös, vaid et võimaluse korral tuleks see asi teha ikka nii, et ta sobiks ka teistele riikidele,” resümeeris Nõlvak Pealinnale oma ettekande sisu. Ta nõustus, et tema ettekanne võis tunduda kuulajatele ootamatuna: “Keegi kõrvalseisja mainis, et ma olevat nüüd küll granaadi visanud.”

Kuigi ametlik Eesti on e-valimiste usku, on e-hääletamise kohta levinud ka mitmesuguseid kahtlusi ja kõlanud kriitikat. 2015. aasta märtsis kirjutas Postimehes e-valimiste kohta kriitilise artikli MTÜ Piraadipartei juhatuse liige Märt Põder, kes väitis, et vaadeldamatu e-hääletamine ei ole usaldusväärne.

Tänavu jaanuari alguses vahendas portaal Objektiiv videousutluse riigikogu liikme Peeter Ernitsaga (KE), kes kõneles avalikkusele parlamendis algatatud riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust, mille abil tahetakse e-hääletamise osatähtsust veelgi tõsta.

“Kõige huvitavam on see eelnõu, mida keegi veel näinud pole. Sellega soovitakse Eesti valimiskord pea pealt jalgadele või vastupidi keerata. See tähendab muuta e-hääletamine põhivalimiseks ja kabiinis valimine samasuguseks erandiks nagu vanakestele kastikesega kojuminek,” kirjeldas Ernits kuuldusi uue eelnõu kohta, mida pole näinud põhiseaduskomisjoni liikmedki.