Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Türgi peaminister Ahmet Davutoglu. Foto: Lefteris Pitarakis, AP/Scanpix

Euroopa Komisjon toetab teatud tingimustel Türgi kodanikele viisavaba reisimise võimaldamist Euroopa Liitu. Neile ELi liikmesriikidele aga, kes ei soovi kvoodi alusel pagulasi vastu võtta, tahetakse määrata 250 000 euro suurune nn solidaarsusmaks iga vastu võtmata jäänud pagulase kohta.

80 miljonile türklasele väravad valla

Viisavabaduse lubamine oli osa ELi ja Türgi vahelisest kokkuleppest, mille kohaselt võtab viimane tagasi kõik tema territooriumilt illegaalselt ELi sisenenud varjupaigataotlejad. Veel lubas EL anda Türgile raha ja hakata põgenikke vastu võtma otse põgenikelaagritest.

Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi sõnul on Türgi teinud märkimisväärseid edusamme viisavabaduse tegevuskava täitmisel.

Viisavabadus kehtib siiski vaid lühiajalise, s.t kuni 90-päevase külastuse puhul ega anna õigust ELis tööle asuda.

Komisjon tahab “solidaarsusest” keeldujaid kõvasti trahvida

Samal ajal kui EL valmistub andma 80 miljonile türklasele viisavaba sissepääsu, mõlgub komisjoni mõtteis ikka veel pagulaste kohustuslik jaotusmehhanism, millele lisandub rahaline karistus ehk “solidaarsusmaks” riikidele, kes tõrguvad neile määratud immigrante vastu võtmast.

Komisjoni ettepanekute kohaselt peaksid varjupaigataotlejad oma taotluse esitama esimeses riigis, kuhu nad sisenevad, kuid migrantide kohustusliku jaotusmehhanismiga tahetakse saavutada, et ükski liikmesriik ei pea taluma immigratsioonitulva tõttu ebaproportsionaalset survet.

“Teisiti lihtsalt ei saa: kui liikmesriik on ülekoormatud, peab üles näitama solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist kogu EL-is. See on meie tänase ettepaneku eesmärk,” selgitas Frans Timmermans Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimise sisu.

Kui mõni ELi liikmesriik ei saa ajutiselt ümberjaotamises osaleda, tuleb tal tasuda solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta sellele liikmesriigile, kuhu paigutatakse ümber taotleja, kelle ta oleks pidanud ise vastu võtma.

Ida-Euroopa on vastu ja isegi Eesti ei toeta…

Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia on kindlalt vastu migrantide ümberjagamisele kvootide alusel. Ungari välisminister Péter Szijjártó nimetas Euroopa Komisjoni ettepanekut väljapressimiseks, vastuvõetamatuks ja ebaeuroopalikuks, Poola välisministri Witold Waszczykowski sõnul kõlab mainitud ettepanek nagu aprillinali.

Eesti siseminister Hanno Pevkur ütles, et nõustumine Euroopa Komisjoni ettepanekuga tähendaks vabatahtlikkuse printsiibist loobumist. “Olen seisukohal, et automaatne ümberjagamine ei aita meil kriisi lahendada,” lisas ta.

Peaaegu aasta tagasi, 2015. aasta mais, soovis Euroopa Komisjon, et Eesti võtaks vastu 1064 pagulast. Kuigi see number hiljem mõnevõrra vähenes, tuleks komisjoni eilse ettepaneku valguses Eestil sellisest hulgast migrantidest keeldumise eest maksta trahviks 266 miljonit eurot eesti rahva raha.

Praeguse seisuga on Eestisse plaanis saata 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast, kes saabusid ELi eelmisel aastal. Liikmesriigid saavad iga nende territooriumile ümberpaigutatud isiku eest 6000 eurot.