Kuigi Eesti lootis Ukraina sõjapõgenike abistamisel ka Euroopa Liidu finantsabi, otsustas Brüssel eraldada Eestile toimetulekuks tühise summa.
Eesti saab põgenike aitamiseks vaid kuni 10 miljonit Euroopa Liidu poolset toetust, vahendab ERR. Brüsseli sõnul on liikmesriikidel kasutada 17 miljardit eurot, kuid paraku selgub, et selle summa sees on riikide eelmisest eelarveperioodist kasutamata raha, mida võib nüüd suunata põgenike abistamiseks. Eesti on aga selle raha juba kõik ära planeerinud, nagu pidigi tegema.
Kokku saab Eesti soovitust ligi 24 korda vähem raha ehk ligi 250 eurot iga sõjapõgeniku kohta. Suvel koostasid Balti peaministrid ühisavalduse, milles palusid Euroopalt 6000 eurot iga põgeniku kohta.
Eestil ja teistel põgeniketulva all kannatavatel riikidel on raske oma häält kuuldavaks teha, tõdeb Triin Tomingas rahandusministeeriumist. "Kõige rohkem puudutatud huvigrupp või kogum riike on võib-olla liialt väike, et sellist tugevat survet avaldada üle platsi ja seda initsiatiivi suruda," oletas Tomingas.
Kui palju põgenikke täpselt ühes või teises riigis on, ei oska keegi ütelda. Eesti puhul usub riik, et siia on tulnud ligi 62 000 põgenikku, kellest ajutise kaitse on saanud 39 000 põgenikku. Numbrid näitavad selgelt, et põgenike jaotus ning sellest tuleneva finantsiline koormus ja demograafiline surve EL-i riikides on väga ebaühtlane. Saja Eesti elaniku kohta on meil kolm ajutise kaitse saanud sõjapõgenikku. Austrias on sama näitaja üks, Taanis 0,6 ja Prantsusmaal 0,2.
Toimetas René Allik