Facebooki uude järelevalvenõukogusse kuulub ka Trumpi-vastasuse poolest tuntud juuraõppejõud Pamela Karlan. Foto: Scanpix

Facebook teatas värskelt, et on paika saanud sõnavabaduse vaidluste lahendamiseks mõeldud järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad teiste seas näiteks Trumpi tagandamisprotsessil tunnistusi andnud juuraõppejõud, Taani endine peaminister ning George Sorose rahastatud organisatsiooni töötaja. Konservatiivsete vaadetega inimesi nõukogust aga praktiliselt ei leia. 

Sotsiaalmeediaplatvorm andis eile teada, et 20-liikmelisse nõukogusse hakkab kuuluma 10 meest ja 10 naist, kelle hulgas on üheksa juuraprofessorit, mitu ajakirjanikku ja sõnavabaduse kaitsjat, aga ka endine Taani peaminister ning hiljutine Nobeli rahupreemia laureaat, kirjutas Just The News.

Üks nõukogu liikmetest on Stanfordi ülikooli juuraõppejõud Pamela Karlan, kes andis mullu demokraatide poolt kontrollitavale USA esindajatekojale tunnistusi Trumpi tagandamise protsessi ajal ning on tuntud kui praeguse presidendi vastane.

Kurikuulsaks sai ta toona sellega, et võttis teemaks Trumpi poja. “Kuigi president võib oma poja nimeks panna Barron, ei saa ta temast teha parunit,” sõnas Karlan, kes pidi kiirelt väljaütlemise pärast vabandama. Ühes varasemas esinemises teatas Karlan aga, et kui ta Washingtonis kõndides peab Trumpile kuuluvast hotellist mööduma, läheb ta teisele poole tänavat.

Facebook püüab end kaitsta

Järelevalvenõukogu loomist on ette valmistatud juba üle kahe aasta. Katalüsaatoriks sai NY Timesis ilmunud lugu sellest, kuidas Facebook erinevate probleemide, sealhulgas platvormil väidetavalt laialdaselt levinud ja USA valimisi mõjutanud Venemaa valeinfoga piisavalt resoluutselt ei tegelenud. Sellest ajast saadik on Facebooki juht Mark Zuckerberg pidanud taluma pidevat kriitikat seoses sellega, et platvormil levib “vihakõne”, ahistamine ja valeinfo (viimasel ajal eriti koroonaviirusega seoses).

Nõukogu loomine peaks võtma Facebooki juhtidelt vähemalt osa ebameeldivast tähelepanust maha. Facebook võib panustada ka sellele, et nõukogu aitab vaigistada kriitikat, nagu tsenseeriks ettevõte peamiselt just konservatiive, kirjutas CBNC.

Sotsiaalmeediafirma proovib enda ja nõukogu vahel distantsi luua. Viimase töö toetamiseks on eraldatud tervelt 130 miljonit dollarit ja Facebook on rõhutanud, et ei saa ise selle liikmeid ametist tagandada. Aja jooksul peaks nõukogu liikmete arv kasvama 40-ni.

Tööga alustatakse peagi 

Järelevalvenõukogu hakkab lahendama apellatsioone, mis Facebooki ja samuti Facebookile kuuluva Instagrami kasutajatelt laekuvad. Samas on liikmed juba isegi tunnistanud, et kaebusi on oodata nii palju, et kõiki arutada ei jõua.

Apellatsioonid hakkavad nõukoguni jõudma läbi Facebooki enda eraldi süsteemi. Seejärel arutatakse asja omavahel ning tehakse otsus, kas mingit sorti sisu võib Facebooki jääda või mitte. Tööga hakatakse pihta juunis.

Facebookile jääb aga endiselt viimane sõna. Näiteks ei loo nõukogu otsused pretsedente, mida sotsiaalmeediagigant peaks edaspidi tingimata järgima. Nõukogu teatas aga, et hakkab igal aastal raporteid välja andma ja silma peal hoidma sellel, mida Facebook on nende soovitustega pihta hakanud.

Nõukogu juhid ei hoidnud enda kriitilist hoiakut Facebooki suhtes vaka all. “Kui me teeme oma tööd õigesti, toob see kaasa suurema poliitilise ja kultuurilise neutraalsuse. Meie ambitsioon ja eesmärk on see, et Facebook ei otsustaks valimistulemuste üle,” sõnas nõukogu üks juhtidest, endine kohtunik ja praegu samuti Stanfordis juuraõppejõuna töötav Michael McConnell.

“Facebooki jaoks saab olema väga piinlik, kui nad endale võetud ülesannetega hakkama ei saa,” märkis teine juhtfiguur, endine Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt. Facebook on öelnud, et viib nõukogu otsused ellu, kui need pole just ebaseaduslikud.

Breitbart: nõukogu on mehitatud vasakpoolsetega 

Breitbarti ajakirjaniku Allum Bokhari sõnul on “ülemkohtu” loomise idee taga Harvardi juuraprofessor Noah Feldman, kes oli sarnaselt Pamela Karlanile Trumpi tagandamisprotsessi ajal demokraatide poolt tunnistama kutsutud “ekspert”. Nõukogu loomises oli osaliseks ka progressiivsete vaadetega MTÜ BSR, mis tegeleb muuhulgas kliimamuutuste ja nn mitmekesisuse teemadega.

Endise vasakpoolse väljaande The Guardian peatoimetaja Alan Rusbridgeri nõukogusse nimetamine sai aga kriitikat Ühendkuningriigi konservatiividest rahvasaadikutelt. “Facebook ei suuda tekitada usaldust, et on poliitiliselt tasakaalus. Kuna Facebook on globaalselt palju mõjukam kui mistahes meediakanal, peab see näitama, et on laiale arvamuste spektrile avatud,” märkis parlamendi liige Damian Green. Bokhari juhtis aga tähelepanu, et Rusbridger on varasemalt entusiastlikult pooldanud eriuurija Robert Muelleri “Vene-sidemete” uurimist.

Nõukogus on ka Queenslandi ülikooli juuraõppejõud Nicolas Suzor, kes teatas kunagi Twitteris, et “armastab” artiklit, mis võrdles Trumpi Adolf Hitleriga.

Veel kuuluvad järelevalveorganisse Helle Throning-Schmidt, endine sotsiaaldemokraadist Taani peaminister, “inimõiguste ekspert” Afia Asantewaa Asare-Kyei, kes töötab George Sorose Avatud Ühiskonna võrgustiku heaks, ning Evelyn Aswad, kes juhtis inimõiguste osakonda Hillary Clintoni juhitud välisministeeriumis. Pamela Karlan oli aga Obama valitsusajal tööl USA justiitsministeeriumi kodanikuõiguste (civil rights) divisjonis.

USA vabariiklasest senaator Josh Hawley, kes on tuntud suurte tehnoloogiafirmade kriitikuna, nimetas järelevalvenõukogu heaks näiteks sellest, miks Facebook tuleks väiksemateks firmadeks jaotada. “See on näide sellest, kui võimas Facebook on, kui palju see kontrollib inimeste väljaütlemisi ja kui suure osa meie ajast ja tähelepanust see endale võtab: Facebookil on nüüd eraldi tsensuurikomitee,” säutsus Hawley Twitteris.

Bokhari sõnul tundub aga, et nõukogus pole ühtegi tähelepanuväärset Trumpi toetavat liiget. “Kõige lähedasem asi konservatiivse maailmavaate kandjale on John Samples, suuresti Trumpi-vastase, Kochi vendade poolt rahastatud Cato Instituudi asepresident. Samples paistab olevat põhimõtteline Trumpi vastane. Ta on ühes podcastis arutanud presidendi “rünnakut Ameerika institutsioonide vastu” ning süüdistanud Trumpi selles, et viimane on “liberaaldemokraatia aluseks olevate ideaalide vastane”,” märkis Bokhari.

Nõukogusse hakkavad kuuluma:

  • Afia Asantewaa Asare-Kyei, George Sorose rahastatud Põhja-Aafrika Avatud Ühiskonna Initsiatiivi töötaja
  • Evelyn Aswad, Oklahoma ülikooli juuraõppejõud, kes varem töötas USA välisministeeriumi juristina
  • Endy Bayuni, ajakirjanik, kes on kaks korda olnud Jakarta Post’i peatoimetaja
  • Catalina Botero-Marino, nõukogu üks juhtidest, Universidad de los Andes’i juurateaduskonna dekaan
  • Katherine Chen, Taiwani riikliku Chengchi ülikooli kommunikatsiooniuurija ja varasem riigi kommunikatsiooniregulaator
  • Nighat Dad, digiõiguste eest võitleja
  • Jamal Greene, nõukogu üks juhtidest, Columbia ülikooli juuraõppejõud
  • Pamela Karlan, Stanfordi juuraõppejõud
  • Tawakkol Karman, Nobeli rahupreemia laureaat
  • Maina Kiai, inimõiguste kaitse organisatsiooni Human Rights Watch’i töötaja
  • Sudhir Krishnaswamy, India ülikooli juurateaduskonna asekantsler
  • Ronaldo Lemos, tehnoloogiale, intellektuaalomandile ja meediale keskendunud jurist, kes õpetab Rio de Janeiro Universidade do Estado’s
  • Michael McConnell, nõukogu üks juhte, endine kohtunik ja praegune Stanfordi juuraõppejõud
  • Julie Owono, digiõiguste eest ja tsensuuri vastu võitleja, kes juhib organisatsiooni Internet Sans Frontieres
  • Emi Palmor, endine Iisraeli justiitsministeeriumi kantsler
  • Alan Rusbridger, endine vasakpoolse väljaande The Guardian peatoimetaja
  • Andras Sajo, endine Euroopa Inimõiguste Kohtu asepresident ja kohtunik
  • John Samples, kes juhib libertaarset Cato mõttekoda ja on sotsiaalmeedia ja sõnavabaduse teemal hulga artikleid avaldanud
  • Nicolas Suzor, Queenslandi ülikooli juuraõppejõud
  • Helle Thorning-Schmidt, endine Taani peaminister, nõukogu üks juhte

Toimetas Jaanus Vogelberg