Ursula von der Leyen, Christine Lagarde ja Kaja Kallas. Ilmavõrgus on pildist saanud meem "nälg, vaesus ja sõda" Foto: Christine Lagarde/X

Välisuudiste toimetaja ja suhtekorraldaja Kadi Raal kinnitab Feministeeriumi uudistekanalis, et naisõiguslik välispoliitika pole äärmuslik ja hoopis laiendab vaadet maailmapoliitika küsimustele. 

Eesti meediamajade välisuudiste toimetaja ja kommunikatsioonibüroos META Advisory suhtekorralduses kätt proovinud Raal kirjutab Feministeeriumi sooideoloogide uudistekanali Välisilmateate rubriigis lahti, mida kujutab "feministilik välispoliitika".

Naiste õiguste põhine välispoliitika on viimasel ajal põhjustanud elavamat arutelu tänu Euroopa Komisjoni kõrge esindaja ja Eesti esimese naispeaministri ning sõjaprintsessi Kaja Kallase viimase aja sõnavõttudele.

Raali sõnul on naiste õiguseid rõhutav välispoliitika "traditsioonilise välispoliitika laiendus" ja "kohustab" arvestama naiste ning vähemustega.

"Feministlik välispoliitika ei piirdu naiste esindatusega diplomaatias. See puudutab ka arengukoostööd, humanitaarabi, rännet ning kliima- ja digipoliitikat," vahendab Feministeerium.

Kuna Feministeerium ja tõenäoliselt Paas on progressiusklikud, siis toovad nad feministliku välispoliitika eeskujuks Euroopa jõugukuritegevuse pealinna staatuses Rootsi, kus 2014. aastal kuulutati sotsiaaldemokraatide eestvedamisel riigi välispoliitika feministlikuks. Tegemist oli suhteliselt piinliku ja vastuolulise algatusega ning 2022. aastal see tühistati.  

Feministliku välispoliitika tähtsamad jutupunktid on Raali kinnitusel lähiaastatel järgmised:

  • tehisaru, algoritmid ja digitaalne vägivald;
  • suurenev majanduslik ebavõrdsus ja hoolduskoormus;
  • õiguste tagasipööramine, autokratiseerumine ja lõhestumine väärtuste baasilt;
  • kliimamuutus ja ränne;
  • sõjalised konfliktid;
  • süvenev digitaalne ja hariduslik lõhe;
  • demograafilised ja sotsiaalsed muutused;
  • uued võimalused.

Feministlik välispoliitika tõstab tähelepanu keskmesse institutsionaalsed lähenemised, mis kipuvad naisõiguslaste arvates jääma "suure poliitika" varju: sooideoloogia, suure asendamise, "suure kanaema" moodi riigi, meedia ideoloogia teenistusse rakendamine ja VVO-tööstuse mahitamise.

Kuue naise valitsusväline organisatsioon Feministeerium on VVO-tööstuse eeskujulik näide. Seda finantseerivad Eesti riik, Euroopa Liit ja kolmandad allikad, mis maksavad Feministeeriumile aastas sadu tuhandeid eurosid.

Toimetas Karol Kallas