Seekordses Objektiivi saates "Fookuses" arutlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi eeloleval reedel, 26. mail 2017 kell 12.00 Tallinna kohtumaja ees toimuva meeleavalduse teemal. Kohtuliku omavoli korras "homoabielu" juurutamisele vastuseismine peab olema loomulikku perekonda ja abielu austava kodaniku väärikuse kaalukeel.

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldab reedel, 26. mail 2017 kell 12.00 Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu maja ees (Pärnu mnt 5, Draamateatri kõrval) sümboolse meeleavalduse, et protesteerida kohtunike omavoli vastu ühiskonnale homoideoloogia pealesurumisel.

"2016. aasta novembris langetas Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega leiti, et Tallinna Halduskohtu varasem otsus keelduda välismaal sõlmitud "homoabielu" õiguslikku tunnustamist Eestis kehtiva abieluna, on tühine," selgitab Varro Vooglaid meeleavaldusele tõuke andnud sündmustikku ja jätkab:

"Selle otsuse tulemusena kanti Eestis esimest korda rahvastikuregistrisse kahe homoseksuaali vahel Rootsis sõlmitud nn abielu." Vooglaid toonitab, et antud kaasus on tõepoolest esimene kord, mil Eesti õigussüsteem tunnistab kehtiva abieluna kahe samast soost isiku liitu, olgugi et seadusandja pole kunagi astunud mitte ühtegi sammu, mis näeks ette selliste liitude tunnustamist abieluna.

Markus Järvi meenutab Eesti perekonnaseadust, mille § 1 lg 1 kohaselt sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel ning § 10 sedastab, et abielu on tühine, kui abielus on samast soost isikud, ent kohtunike argumentatsioon seda tõsiasja arvesse ei tundu üldse võtvat.

Vooglaid selgitab, et vahet tuleb teha sellel, kuidas õigus reguleerib abielu sõlmimise korda Eestis ja teiselt poolt seda, kuidas õigus tunnustab välismaal sõlmitud abielusid.

"Need on kaks erinevat asja. Me ei saa reguleerida seda, kuidas abielu saab sõlmida Ameerika Ühendriikides või Rootsis. Me saame reguleerida seda, kuidas Eestis saab abielu sõlmida. Millistel tingimustel tunnustada õiguslikult kehtivana välismaal sõlmitud abielusid on reguleeritud rahvusvahelise eraõiguse seadusega. See seadus ütleb omalt poolt paragrahvis 7, et igasugused lepingud ja normid, mis on vastuolus Eestis kehtiva avaliku korraga ehk Eesti õiguse aluseks olevate oluliste põhimõtetega, ei kuulu Eestis tunnustamisele. Sellele paragrahvile tuginedes peaks jätma tunnustamata ka välismaal sõlmitud nn homoabielud, sest seadusandja ütles rahvusvahelise eraõiguse seletuskirjas väga selgelt ja ühemõtteliselt, et selle all peetakse silmas näiteks olukorda, kus abielu on sõlmitud samast soost isikute vahel," kirjeldab Varro Vooglaid Tallinna Halduskohtu otsuse ebapädevust.

Järvi toonitab, kuidas Tallinna Ringkonnakohtu otsus on rikkunud võimude lahususe põhimõtet, mille esimene formulatsioon pärineb Charles de Montesquieult. Võimude lahususe printsiibi järgi võtab rahvaesindus vastu seadusi, täidesaatev võim toimib nende seaduste alusel ja viib neid ellu, kohtuvõim langetab aga otsuseid oma pädevuse piires, vastavalt seadusandja poolt sätestatule.

Järvi ja Vooglaid nõustuvad, et kuna kooseluseaduse ideoloogiline teerull ei saanud täit tuult tiibadesse parlamendis, siis on pahemliberaalne surve langenud USA ja Euroopa näidetel kohtute peale. Sellisest strateegiast andis omal ajal tunnistust ka homoaktivist Reimo Mets, kelle avameelitsemist sotsiaalmeedias Vooglaid tsiteerib.

Edasi kõneldakse kodanikuväärikusest ja kui vaja siis ka kodanikuallumatusest selgelt ebamoraalsele ideoloogilisele diktaadile. Üheks väärikuse näitajaks on oma meelsuse selge ja avalik väljendamine meeleavaldustel, nagu eeloleval reedel kell 12 Tallinna kohtumaja ees (Pärnu maantee 5).

Vaadake lisa videost!