Objektiivi saade "Fookuses" keskendub seekord 1. septembril kultuurilehes Sirp ilmunud artiklile, milles Eesti LGBT Ühingu haridusspetsialist Maret Ney toob välja seisukoha, et Eesti kool on liialt "heteronormatiivne". Varro Vooglaidi ja Markus Järvi arvates on kõnealune artikkel hea näide sellest, kuidas homoaktivistid tungivad koolidesse eesmärgiga aktiivselt kujundada ja vormida meie – ja mitte nende – laste maailmapilti ja hoiakuid.
Maret Ney toob 1. septembril ilmunud kultuurilehes Sirp välja seisukoha, et Eesti kool on liialt heteronormatiivne ja peremudelite käsitluses piiratud. Tema hinnangul tuleks koolides LGBT-teemad normaliseerida, ja seda lausa ainetundides.
Üheks noorte mõjutamisvõimaluseks oleks Rakvere homofilmide festival. "Eesti LGBT Ühingu haridusspetsialistina arvan, et õpetajad peaksid nimme viima lapsed LGBT+-teemalisi filme vaatama," kirjutab Ney.
"Homoliikumise agenda on jäänud läbi aastate samaks. Eesmärgiks on eelkõige noorte inimeste teadvuse ja hoiakute muutmine," tõdeb Markus Järvi artiklit kommenteerides.
"Kultuurimarksistlik liikumine on juba ammusest ajast seadnud eesmärgiks hõivata meedia, ülikoolid, koolid ja hiljem ka riigiasutused ehk võtmetähtsusega institutsioonid, mille abil kujundada inimeste teadvust. Kahtlemata homoliikumine teab seda ja järgib sama alusstruktuuri, püüdes oma ideoloogiat juurutada just ülikoolides ja koolides," kirjeldab Varro Vooglaid ja lisab, et Eesti LGBT Ühing käib n-ö koolitamas ka õpetajaid, kes omakorda võiksid lastele ajupesu teostada.
"Võitlus käib tulevaste põlvkondade mõistuse, südame ja hinge pärast," võtab Vooglaid toimuva kokku.
Markus Järvi lisab, et esiteks levitab taolist propagandat riiklikult ehk meie kõigi maksudest rahastatav kultuurileht ning teiseks on Rakvere homofestival "Festheart" ilusti välja toodud Eesti saja-aastasele juubelile pühendatud ametlikul leheküljel kui üks üritustest, millega Eesti oma ümmargust sünnipäeva peab.
"Olukorras, kus ametlikult pole tehtud ühtegi tõelistele perekonnaväärtustele keskendatud kampaaniat, näitab riik selliste valikutega, millised väärtusi ta kalliks peab ja millised väärtusi oma tulevatele põlvkondadele edasi kavatseb pärandada," ütleb Järvi.
Saates võetakse jutuks veel Katrin Lusti autorisaade "Kuuuurija", mis paljastas homoseksuaalsete pedofiilide tegemisi. Ühtlasi on märkimisväärne, kuidas väidetavalt alaealisi ära kasutanud õpetaja Urmas Kausi juristiks sai ei keegi muu kui homoaktivist Reimo Mets, kes esimese hooga oleks peaaegu saavutanudki kohtuliku karistuse ähvardusel Kausi tegudest rääkiva saatelõigu ärakeelamise.
Head vaatamist ja kuulamist!