Politsei EKRE ja RÜE meeleavaldusel Toompeal 14. oktoobril 2015. Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

Harku kinnipidamiskeskuses hakkasid illegaalsed immigrandid eile oma kaaslase toetuseks mässama, keeldudes korraldustele allumast ja lubades “lõpuni välja minna”. Keskuse juhi sõnul ühendas erinevast rahvusest protestijaid see, et nad on kõik moslemid. Alles mõne nädala eest harjutas Eesti riik, kuidas maha suruda pagulaste vastu puhkenud kohalike elanike mässu.

Harku kinnipidamiskeskuses, kus hoitakse illegaalselt Eestisse tulnud isikuid, puhkes 10. novembri õhtul tõsine vastuhakk. Keskuse juht Pärtel Preinvalts rääkis, et rahutuste põhjuseks oli Kongost pärit 25-aastane mees, kellele taheti üle anda rutiinne kohtumäärus tema kinnipidamise pikendamise kohta. Kui teda taheti selleks keskuse administratiivalale toimetada, muutus mees verbaalselt agressiivseks ja osutas ka füüsilist vastupanu. Asi lõppes kähmlusega ja kongolane paigutati lukustatud ruumi.

Preinvalts ütles, et kinnipidamiskeskuses hoitakse illegaalselt Eestisse saabunud isikuid, kes ei näe end kurjategijana, kuid kelle liikumisvabadust on kohtu otsusega piiratud.

Intsidenti kongolasega nägid pealt teised keskuse asukad, kes leidsid, et politseinikud tegi nende kaaslasele liiga. Seepeale blokeeris paarkümmend kinnipeetavat koridori ega allunud järgmise paari tunni jooksul korraldustele oma tubadesse minna. Vastuhaku surus viimaks maha kohale kutsutud eriüksus, kes kasutas allumatute illegaalide vastu jõudu. Kummikuulidega polevat inimeste pihta siiski tulistatud.

“Meil on olnud muid väiksemaid ja suuremaid intsidente, on olnud ka mõned põgenemised, aga massilist allumatust isegi sellise väikese protesti mõttes ei ole aga ette tulnud,” kõneles Preinvalts, lisades, et protestijaid sidus see, et nad on kõik moslemid ja hoiavad seetõttu rohkem ühte. Küsimus polnud niisiis rahvuses, vaid ühises usus. Praegu hoitakse Harku kinnipidamiskeskuses Malist, Eritreast, Iraagist, Kongost ja Sudaanist pärit inimesi.

“Nendes riikides on teised seadused, arusaamad heast ja halvast, õigest ja valest. Nende jaoks oli eilne situatsioon selline, kus politsei justkui käitus ebaõiglaselt, viies nende sõbra lukustatud ruumi. Nemad said aru, et see annab neile justkui moraalse õiguse protsessida selle vastu, hõivata mingi ala ja mitte lahkuda,” selgitas Pärtel Preinvalts.

Samal ajal, kui riiki saabunud illegaalide kinnipidamiskohas toimub mäss, valmistuvad Eesti võimud hoopis maha suruma kohalike elanike vastuhakke. Alles 30. oktoobril mängisid erinevad ametkonnad Järvamaal toimunud suurõppusel läbi pagulaste vastu suunatud massirahutusi. Õppuse legend nägi nimelt ette, et pärast seda, kui liiklusõnnetusse sattunud pagulased on majutatud motelli, ründab neid vihane rahvamass ja paneb seejärel ka nende maja põlema.

Meedias nähti seoses selle õppusega probleemi mitte asjaolus, et Eesti riik mängib läbi stsenaariumi, kuidas omaenda elanike pahameelt taltsutada, vaid et pagulasi näidelnud inimesed järgisid teatud “rassistlike stereotüüpe”, kujutades neid neegritest banaaniõgijatena.

Loe Harku sündmuste kohta lähemalt siit, siit ja siit.