"Vaadates tänavust eelarvet ja lisandunud lisaeelarvet, on selge, et Reformierakonda ei huvita ei tasakaalus eelarve ega see, kui suureks kasvab võlg," kirjutab Martin Helme Postimehes ilmunud arvamusloos.
Praegu tuleb rõhuda inimeste toimetulekule ja majanduse tugevdamisele. "Majandust – ja koos sellega inimeste toimetulekut – edendavad ikka needsamad asjad: maksude alandamine, bürokraatia vähendamine, investeeringud ettevõtlusesse, haridusse ja infrastruktuuri," tõdeb Helme.
Helme osutab arvamusloos sellele, et praegu tuleb teha kõik, et peatada hinnatõus. Seetõttu tuleks alandada tarbimismakse, täpsemalt toidu käibemaksu ning kütuse ja gaasi aktsiise. Ühtlasi tuleks peatada CO2 kvoodikaubanduses osalemine, sest see soodustab hinnatõusu. Samuti tuleks riigile kuuluvas energiaettevõttes sätestada hinnapiir ning loobuda biolisandist kütuses, mis tooks kohe hinda alla.
"Jah, need otsused tekitaks kõik riigieelarvele miinust. Samas oleks see eelarvedefitsiit kindlasti oluliselt väiksem, kui tänane valitsus oma ettepanekutega on riigikogule toonud," nendib Helme.
Riigikogule esitatud lisaeelarve tõstab Eesti võlakoorma rekordiliselt kõrgeks ja tekitab aegade suurima eelarvedefitsiidi. "Sellise kulutamise valguses on eriti oluline jälgida, et raha läheks just neile asjadele, mis aitavad võlga pärast tagasi maksta," kirjutab Helme. Paraku läheb valitsuse poolt nn sõjaeelarveks kutsutud lisaeelarvest julgeolekule vähem kui 2 protsenti, samal ajal saab sellest eelarvest raha Eesti Energia tütarettevõte päikeseenergia toetust, lisaks suunatakse laenurahast sel aastal 2 miljonit ja järgmisel aastal 4 miljonit erameediaettevõtetele.
"Kui lisaeelarvesse ei saa sisse päriselt toimivaid lahendusi meie inimeste aitamiseks, ei saa me seda eelnõu mitte kuidagi toetada," selgitab Helme konservatiivide seisukohta lisaeelarve küsimuses.
Toimetas René Allik