Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Foto: kuvatõmmis

Riigikogu esimees Henn Põlluaas märgib sotsiaalmeediapostituses, et uue valitsuse moodustavad Keskerakond ja Reformierakond kannavad mõlemad korruptsiooniskandaalide taaka. Põlluaasa sõnul on siiani küsimused üleval ka Reformierakonna seotuse kohta Tallinna Sadama korruptsiooniskandaaliga.

Varasemalt korruptsioonis süüdi mõistetud ja nüüd uuesti kahtlustatav Keskerakond lammutas valitsuse. Nüüd on Keskerakond uut valitsust moodustamas Reformierakonnaga, kelle tee on läbi aastate liikunud samamoodi ühest korruptsiooniskandaalist teise. Sarnased tõmbuvad, teadsid juba meie targad esivanemad.

Kusagil hõõgub veel visalt ka Tallinna Sadama korruptsiooniprotsess, kuigi see näib takerduvat iga kännu ja juurika taha, sest tõsist huvi selle lõpuni viimise suhtes ei paista prokuratuuril millegipärast olevat. Kohati tekib tunne, et kas sellega jõutaksegi ühele poole, enne kui kõik osalised Savisaare kombel “haigeks” jäävad või episoodid ära aeguvad.

Sellega seoses oleks küll huvitav teada, kas ja millal esitatakse korruptsioonikahtlustus seoses Tallinna Sadamas toimunuga näiteks Reformierakonnale? Reformierakond kontrollis täielikult TS nõukogu tööd, seal olid mitmed nende liikmed ja nõukogu juhtis reformierakondlane Remo Holsmer. Reformierakondlaste tegemisi sadamas ei suutnud mõjutada isegi teiste erakondade ministrid, kes oma ameti tõttu vahepeal sadamat kureerisid. Asi oli nii-öelda reformikate käpa all.

Holsmeri kuulsuse tähetund saabus, kui Vjatšeslav Leedolt küsiti väidetavalt nelja sidrunit, ehk nelja miljonit eurot, et viimane saaks jätkata oma saarte ja mandri vahelise praamiliini pidamist. Eriti kummastav on fakt, et Holsmer pikendas nõukogu esimehena korruptsioonis osalenud sadama juhtide töölepinguid, eirates KAPO hoiatust, kes viis teda kurssi parasjagu käimasoleva korruptsiooniuurimise toimumise ja kahtlustustega.

Kas korruptantidele oli vaja anda lisaaega, et jõuaks jäljed liival ära kustutada?

Sadamajuhtidest korruptantide kohtusaaga venib ilma märkimisväärsete tulemuseta ja mitte midagi ei ole kuulda Reformierakonna uurimisest või kahtlustuste esitamisest nende liikmetele, kelle laia selja taga kogu see “saaga” aastaid takistamatult toimus.

Olin riigikogu Tallinna Sadama korruptsiooni uurimise erikomisjoni liige. Selle töös joonistus selgelt välja, et Tallinna Sadama mitmel nõukogu liikmel oli nõukogus huvide konflikt ning otsustamisel oli neil selge seos sellega, millist erakonda nad esindasid.

Nii mõnigi tunnistaja ütles komisjonile, et nad olid teadlikud, et raha liikus sadamast Toompeale, kus Reformierakond võimul oli. Nimesid kahjuks meile ei paljastatud ja ma ei hakka siinkohal loomulikult ka spekuleerima. Loodan, et KAPO ja muud uurimisorganid said vastava info siiski kätte ja et seda pole lihtsalt kalevi alla pühitud. Olgugi, et meie komisjon toona kilekottide liikumist parteikontoritesse ei suutnud tõestada, siis komisjoni lõpparuanne ütles siiski otse välja, et Eestis eksisteerib poliitiline korruptsioon ja sellega peab tõsiselt võitlema.

Nüüd on siis kaks läbi aegade korruptsiooniskandaalides ja valedes tõmblevat erakonda üksteist leidnud. Võidelnud on nad küll, aga kahjuks mitte korruptsiooniga. Keskerakonna pealäbirääkija Reformierakonnaga on parasjagu ise korruptsiooniuurimise all olev Mailis Reps ja Reformierakonna poolt osaleb Autorollo tühjakskantimises süüdistuse saanud Keit Pentus-Rosimannus. Vägisi tuleb meelde kunagine Eesti eurolauluke “Partners in crime”, mis üsnagi haledalt läbi kukkus, mis aga loodavast kriminaalhõngulisest valitsuskoalitsioonist oli siiski võrreldamatult ilusam. Ja varsti saabub pretsedenditu hetk, kus Eestit asubki valitsema uus koalitsioon, mis on endale juba rahvalt ka nime saanud – Korruptiivne Koalitsioon. Eesti mainest ei taha ma sellega seoses mitte rääkidagi.

Toimetas Jaanus Vogelberg