Austraalia peaminister Scott Morrison. Foto: Scanpix

Austraalia peaminister Scott Morrison teatas käesoleval nädalal Hiinale: “Me oleme kauplemisele avatud riik, kuid ma ei allu väljapressimisele ega kauple eales oma väärtustega.”

Austraalia sattunud kommunistliku Hiina Rahvavabariigi majanduslike ja verbaalsete rünnakute sihtmärgiks. Riik sattus Hiina viha alla aprillis, kui algatas Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) resolutsiooni, milles nõuti “erapooletut, sõltumatut ja kõikehõlmavat uurimist, kuidas maailma riigid on reageerinud pandeemiale, WHO poolt astutud samme ja organisatsiooni pandeemia ajakava hindamist.”

Austraalia valitsuse sõnul on sellist uurimist vaja, et maailma riigid saaksid paremini hakkama järgmiste pandeemiatega, vahendab The Federalist.

Pekingile oli Austraalia ettepanek vastuvõetamatu ja näeb kõigis sarnastes algatustes – soovis saada teada, kuidas Covid-19 pandeemia alguse sai – otsest rünnakut Hiina valitsuse vastu.

Austraalia algatus sai kiiresti Hiinalt terava vastulöögi.  Hiina süüdistas riiki, et see “on hüpanud Ameerika Ühendriikide Hiina süüdistamise vankrile” ja hoiatas, et “Hiina tarbijad ei pruugi enam tahta osta Austraalia loomaliha ning veine.”

Hiina päevalehe The Global Times toimetaja Hu Xijin võrdles Austraaliat “läbinäritud närimiskummiga, mis on jäänud Hiina kingatalla külge.” Samuti hoiatas ajaleht, et Austraalia, kui see käitub Ameerika “verekoerana”, maksab selle eest kõrget majanduslikku hinda.

Austraalia majandus on Hiinaga tihedalt seotud. Aastatel 2018–2019 oli riigi Hiina ekspordi mahuks 90 miljardi euro ümber, millest kolmandiku moodustasid Austraalia põllumajandustooted.

Hiina puhul on kaubanduspartnerite survestamine poliitiliste eesmärkide nimel tavaline. 2017. aastal, kui Lõuna-Korea eraldas Ameerika Ühendriikide raketikilbi patarei tarbeks maatüki, keelas Hiina oma kodanikel riigi turistidena külastamise, käskis oma ettevõtetel boikoteerida Lõuna-Korea ettevõtteid ja käskis kodanikel Hiinas asuvatest Lõuna-Korea jaekaubanduskettidest eemale hoida.

Mais kehtestas Hiina Austraalia odrale 80% tollimaksu ja keelas neljast suurimast Austraalia lihatöötlemisettevõttest pärinevate lihatoodete ekspordi. Viimase keelu põhjuseks toodi puudulik järelvalve ja karantiininõuete eiramine. 

Hiina poliitika sai siiski tagasilöögi osaliseks. Austraalia jäi oma nõudmistele kindlaks ja riiki asusid toetama 120 teist maad, sealhulgas Venemaa, Ühendkuningriik ja kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Mais kiitis Austraalia soovi heaks ka WHO otsuseid langetav organ Maailma Terviseassamblee.

Käesoleval kuul andis Hiina oma üliõpilastele ja turistidele käsu Austraaliast eemale hoida väites, et seal diskrimineeritakse Aasia päritolu inimesi. Global Times hoiatab, et “Austraalias sõpradega väljas käimine ja ostlemine võib olla Hiina päritolu inimeste jaoks ohtlik.”

2019. aastal külastas mandririiki 1,4 miljonit Hiina turisti. Haridus on Austraalia üks suuremaid tööstusharusid, mille käive oli möödunud aastal 18 miljardi euro ümber.

Hiina näeb Austraalia nõudmisi kui Ameerika Ühendriikide käsu täitmist. Kuivõrd Pekingi jaoks võib otse USA vastu minek osutuda liiga kalliks, siis seda kurjemalt suhtub ta igasugustesse teiste riikide algatustesse, mis kahtlevad Hiina tubliduses ja pandeemia haldamises. 

Hiina väidab, et riigi eesmärgid on “rahumeelsed”, kuid selle reaktsioonid Austraaliale ja teistele riikidele näitavad, et “rahu” jagub ainult nii kauaks, kui need kuulavad Hiina sõna.

Toimetas Karol Kallas