Zbigniew Ziobro sõnul on “õigusriigi põhimõtete” järgimise nõue “poliitiline projekt, mille eesmärgiks on piirata Poola iseseisvust”. Foto: Scanpix

Esmaspäevasel suursaadikute ja Euroopa Liidu kõrgemate ametnike kohtumisel andsid Ungari ja Poola valitsused teada, et kuna tulevased Euroopa Liidu rahaeraldused soovitakse siduda "õigusriigi põhimõtetega", siis nemad uut eelarvet ning koroonaviiruse taastepaketti heaks ei kiida – mis tähendab vetot ja seda, et neljapäevasest Euroopa Ülemkogust saab kriisinõupidamine.

Ungari ja Poola veto tähendab, et edasi lükkub Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta 1,1 triljoni suuruse eelarve ja Euroopa Komisjoni 750 miljardi euro suuruse koroonaviiruse päästefondi kinnitamine, vahendab City A.M.

Ametlikult hääletasid Poola ja Ungari kava vastu tõsta Euroopa Liidu vahendite lage. See tähendab, et eelarvet ja taastefondi kokkulepet neljapäevasel Ülemkogul ei sünni.

Eelarve ja päästefondi osas leppisid Euroopa riigijuhid ja Euroopa Komisjon kokku juulikuisel ülemkogul. Selles kokkuleppes on kirjas, et eelarve ja päästefondi raha seotakse "ühiste väärtustega, mis on kirjas Euroopa Liidu (Maastrichti) aluslepingutes". See on hoopis midagi muud kui käesoleva kriisi aluseks olevate "õigusriigi põhimõtetest" kinnipidamine, millise tingimuse leppis liikmesriikide nimel Euroopa Parlamendiga, mis peab eelarvele ja päästepakile samuti heakskiidu andma, kokku ülemkogu eesistuja Saksamaa.

Viimase sõnul sai selline suvise kokkuleppe murdmine teoks, kuna "põhimõtteid" sisaldava kava ülemkogule esitamiseks läbi viidud hääletusel oli nõutud ainult kvalifitseeritud enamuse pooltolek, mida Poola ning Ungari vastuseis ei vääranud. Sellisele teele minek on Saksamaa ja Komisjoni poolt kummaline, kuna oli kindlalt teada, et Budapest ja Varssavi ei jää ilmaski üliprogressistlike "põhimõtetega" nõusse ning neil on voli ülemkogul nii eelarve kui taastepakett vetostada. 

Euroopa Liidu institutsioonid on viimastel aastatel süüdistanud Viktor Orbáni ja Andrzej Duda valitsusi, et need piiravad näiteks kohtute- ja ajakirjandusvabadust ning nõndanimetatud LGBT-inimeste õiguseid.

Oma vetost, juhul kui "põhimõtted" Liidu raha jagamisele lisatakse, andis Orbán teada mitu nädalat tagasi ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki saatis sellekohase teate Euroopa Komisjonile möödunud nädala alguses.

Poola justiitsminister Zbigniew Ziobro nimetas ajakirjanikele antud intervjuus "põhimõtete" nõuet "poliitiliseks projektiks, mille eesmärgiks on piirata Poola iseseisvust".

Euroopa Parlamendi ühe kõige föderaliseerumise-meelsema fraktsiooni Renew Europe juht Dacian Cioloş säutsus vetouudise peale Twitteris: "Õigusriigi põhimõtete mehhanismi rakendamine on kõigi liikmesriikide vastutus, mitte ainult ühe või kahe. Demokraatiat ei saa ehitada meie Aluslepingutes sätestatud väärtuste vetostamisele. Kestmas on tervise-, sotsiaal- ja majanduskriis. Meile on vaja lahendusi, mitte blokeerimist."

Renew Europe fraktsioon, kuhu kuuluvad Eestist Andrus Ansip, Urmas Paet ja Yana Toom, on üks kompromissitumatest kohustuslike "põhimõtete" nõudjatest Euroopa Parlamendis. Nende algatusel saadeti ka eelarvekokkulepe ülemkogule kinnitamiseks. Fraktsiooni senistest säutsudest saab üheselt aru, et kuigi "tervise-, majanduse- ja sotsiaalse kriisi tõttu" nõutakse oma põhimõtete minetamist Ungarilt ning Poolalt, ei olda ise valmis oma seisukohtadest taganema.

Hollandi konservatiivne poliitik Geert Wilders kirjutas Facebookis: "FANTASTILISED UUDISED! 100 miljardit Hollandi eurot Lõuna-Euroopale ja Brüsselile jääb ära. Ma loodan, et EL läheb lõhki!"

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison rõõmustas:

"Meie õnn on Poola ja Ungari, kes teevad tihti ära selle, millest paljud Euroopas mõtlevad, kuid mida kardetakse avalikult öelda.

750 miljardi eurone hiigellaenupakett on vaid vahend uute Euroopa Liidu maksude kehtestamiseks ja liidu lõplikuks föderaliseerimiseks. Lisaks muidugi riikide poliitiline kiusamine, mis ei rahasta osade vähemuste ühinguid, soouuringuid või ei hüüa willkommen kõikidele maailma kodanikele rahumeelsetest usunditest ja rahumeelsest Aafrikast ning Lähis-Idast.

Tulemuseks tänase päeva parim uudis: Poola ja Ungari vetostasid hiigellaenu plaani ja Euroopa Liidu pikaajalise eelarve. Põhjuseks juba mainitud "õigusriigi" põhimõttega rahade saamise sidumine.

Kiristage hambaid ja unetut ööd teile von der Leyen ja Paedad, Kaljurannad, Mikserid ning Toomid. Mina tõstan aga selle toreda uudise peale pokaali!"

Toimetas Karol Kallas