Iirimaa: uus pimeduse ajastu

Süütalaste tapmine... (fragment "pimedal keskajal" ehitatud Pariisi Jumalaema kirikust) Foto: zatletic/Bigstockphoto.com

Veebilehel Agenda Europe avaldatud arvamusartiklis nenditakse, et Iirimaal abordireferendumi tulemusena seadustatav lapsetapp saab olema selle riigi uue pimeduse ajastu alguseks.

Iirimaa on hüljanud kõige elementaarsema inimväärtuse ning naasnud tsivilisatsiooni eelsesse seisundisse. Üle-eelmise nädala referendumi tulemus, milles kaks kolmandikku osalejatest hääletas oma kaaskodanike teatud rühma – nende, kes pole oma ema üsast veel väljunud – kõikide inimõiguste äravõtmise kasuks, tähendab seda, et üsna varsti lubatakse Iirimaal nõudeaborte.

See ei tähenda, et abordid saavad olema “haruldased ja ohutud”, nagu lapsetapu propagandistid tahavad teid uskuma panna, vaid need saavad olema sagedased ning ühtlasi sama ohtlikud, nagu need alati on olnud. Selle tulemusena langeb riigi (senini) väga hea emade tervise võrdlusarv peagi alla keskmise, mis paistab olevat loomulik liberaalse abordipoliitikaga riikide puhul (kuna ainus “ohutu” abort on selline, mis ei leia aset).

Kuid muidugi kõik silmakirjatsejad, kes õigustasid abordi propageerimist murega “naiste tervise” pärast, ei hooli sellest. Nagu nad ei hooli ka tõsiasjast, et abort mõjutab ülekaalukalt naisi – mitte ainult seetõttu, et paljud kannatavad abordi sooritamise järgselt tervisehädade all, mis ulatuvad abordijärgsest sündroomist kuni viljatuseni, vaid ka sellepärast, et naissoost loodete aborteerimise tõenäosus on palju kõrgem kui meessoost loodetel. Kuid enesega rahulolevad feministid ei hooli sellest.

Muidugi ei tule referendumi tulemus üllatusena, kuigi see oli ilmselt palju ebavõrdsem kui keegi oleks osanud oodata, sealhulgas ka abordikampaania läbiviijad. Kuid mida oodatagi riigilt, mis – ainsana maailmas! – hääletas kahe aasta eest sama ülekaalukalt sodomiitliku “abielu” kehtestamise eest, mille valitsust juhib avalik sodomiit ning kus kõik parlamendis esindatud poliitilised parteid, ühegi erandita, on väljendanud avalikku toetust beebide tapmise seadustamisele?

Lisaks sellele oli ka tohutu ebavõrdsus abordi pooldajate ja vastaste leeri kasutuses olevate rahaliste vahendite osas (abordi pooldajate leer sai ohtralt rahalisi vahendeid välismaistelt rahastajatelt nagu näiteks George Soroselt ning samuti väga kasumlikult aborditööstuselt) ning juurdepääsu osas meediale. Enneolematu sammuna teatasid rahvusvahelised internetihiiud nagu Google äkitselt kõikide referendumiga seotud reklaamide keelustamisest, röövides seeläbi abordivastaste kampaanialt, millel oli palju vähem ligipääsu riigi avalik-õiguslikele telejaamadele, ühe nende võimsama sidevahendi.

Samuti levivad kuuldused eeskirjade eiramisest hääletajate registreerimisel, mis võimaldas osalejatel hääletada erinevates valimisringkondades kolm või enam korda.

Kuid fundamentaalne tõde on, et Iiri ühiskond on saavutanud seisundi, kus ollakse muutunud abordilobi propaganda suhtes äärmiselt haavatavaks. Rohkem kui nelikümmend aastat on riigis alalõpmata levitatud abordipropagandat, tekitades seeläbi iirlastes teatud kultuurilise alaväärsuskompleksi: “Kui sa ei poolda aborti, siis sa ei käi ajaga kaasas. Sa oled ajaloo valel poolel jne.” Nagu tulemus näitab, võivad sellised sisutühjad loosungid olla poliitikas väga tõhusad.

Ning muidugi on levitatud ka palju väga tõhusaid libauudiseid, milledest kõige alatum on Savita Halappanavari juhtum: ta oli rase naine, kes abordipooldajate leeri poolt propageeritud laimuloo kohaselt “suri seetõttu, et talle keelati abordi tegemine.” Nagu sõltumatud uurimised näitasid, ei vastanud see väide absoluutselt tõele, ning kuigi see legend lükati ametlikult ümber, korrutas abordipropaganda seda siiski tuhat korda. Semper aliquid haeret – valed võivad olla tõhusad, kui neid piisavalt sageli korrata. Savitale saab vaid kaasa tunda, et tema surma on sedavõrd küüniliselt nii jõledal eesmärgil ära kasutatud.

Peaminister Leo Varadkar rääkis üsna absurdselt “järjekordsest süngest peatükist” Iirimaa minevikus, kui võttis sõna skandaali teemal, milles (katoliiklik) lapsendamisagentuur oli kaasosaline lapsendatud laste sünnitunnistuste võltsimises, et panna neid uskuma, et nad on oma lapsendajate bioloogilised lapsed. Kuigi lapsendatud laste identiteetide võltsimist ei saa mingil juhul heaks kiita, siis vähemalt lubati nendel lastel elada. Väita ühest küljest, et need seadusevastased lapsendamised on osa “süngest minevikust” ning teisalt uskuda, et süütute laste seadustatud massiline tapmine juhatab ilmselt sisse kuldaja, nõuab ikka erilist jultumust.

Ei, härra Varadkar, Iirimaa ajaloo kõige süngem peatükk on just praegu – just nüüd, mil TEIE riiki juhite.

Tõlkis Martin Vaher

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!