Septembri lõpus tegevteenistusest vabastatud major Evert Paas rääkis Objektiivile antud intervjuus nii sellest, kuidas ta on rohkem kui kahekümne aasta vältel panustanud Eesti kaitsevõime ülesehitamisse ning kuidas tema teenistus sai Covid-19 vaktsiinidest keeldumise tõttu järsu lõpu.
Paas alustas teenistust kaitseväes juba 1997. aastal ning on muu hulgas teeninud välismissioonidel Afganistanis ja Liibanonis. Ta on töötanud kaitseväe tegevteenistuses rohkem kui kaks aastakümmet, ent alates 1. oktoobrist 2021 on ta ametist vabastatud kui „rahuaja teenistuse nõuetele mittevastav" isik.
Vaid mõned päevad varem ütles peaminister Kaja Kallas, et kaitseväest ei ole Covid-19 vaktsineerimisest keelduvaid teenistujaid lahti lastud.
Mu hulgas räägib Paas saates sellest, mida arvata kaitseväe juhtkonna väitest, et väikesegi protsendi tegevteenistujate mittevaktsineeritus kujutab endast tõsist ohtu kaitseväe võitlusvõimelisusele. Samuti selgitab ta tõsiseid ohte, mida silmas pidades ei pea ta enese Covid-19 vaktsineerimist võimalikuks.
Lisaks toob Paas oma hiljutisele uurimistööle toetudes esile Eesti reservväe võitlusvõimelisusse puutuvad probleemid, mida praeguseks kujunenud olukord üksnes süvendab, kuna põhimõte "kedagi ei jäeta maha" on hüljatud ja seetõttu on kaitseväe juhtkonna usaldusväärsus saanud tõsiselt kannatada.
Saates saab telefoniintervjuu vormis sõna ka reservkolonelleitnant Kristjan Moora, kes lahkus ise tegevteenistusest vaktsineerimissunni tõttu. Esile on toodud ka riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetete, reservkolonelleitnant Leo Kunnase ja reservbrigaadikindral Alar Lanemani poolt saate tarvis saadetud seisukohad.