Endine teadusnõukoja juht Irja Lutsar osutab Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos koroonaviirusega võitlemise valmisoleku kava olulistele vajakajäämistele.
"Peamine vajakajäämine on, et pole sõnastatud, missuguse haigusega me 2022/2023. hooajal võitleme. Kas meil on endiselt tegemist eriti ohtliku viirusega, mis levib kiiresti, tekitab rasket haigust ja seetõttu koormab haiglasüsteemi, viirusega, mille vastu puudub elanikkonnal immuunsus ning mille raviks ja ennetamiseks pole tõhusaid vahendeid," hindab Lutsar kava puudulikuks.
"Väidan, et COVID-19 on kahe aasta jooksul muutunud haiguseks, mis levib kiiresti, kuid mille vastu on ühiskonnas kujunenud laialdane immuunsus," sõnab Lutsar oma arvamusloos. Ühtlasi on ta nõus terviseameti juhiga, et sügisest tuleks koroonat käsitleda gripilaadse haigusena.
"Kavas tunnen puudust peatükist pandeemia senise kulu ja õppetundide kohta," tõdeb Lutsar lünki kavas.
Ühtlasi leiab Lutsar, et üksikud ja hilja kehtestatud piirangud (distantsõpe, koroonapassid, lendude ärajätmine jne) viiruse levikut oluliselt ei mõjutanud. Lutsar juhib tähelepanu ka sellele, et näiteks Taanis olid nakatumisnäitajad Eestist suuremad, kuid olukord lahenes ilma igasuguste piiranguteta.
Lutsar peab kava oluliseks puuduseks ka seda, et kuigi piirangute kehtestamise põhjusena toodi tervishoiusüsteemi ülekoormatus, ei ole kavas sõnagi sellest, kuidas tervishoius personalipuudust vähendada.
Toimetas René Allik