Isamaa riigikogu saadik Siim Kiisler. Foto: riigikogu

111 Isamaa erakonna liiget asutasid liikmeühenduse “Parempoolsed”, mille eesmärk peaks olema parempoolse maailmavaate edendamine ja “äärmusluse” vastu võitlemine. Liikumine on muuhulgas vastu põhiseaduse muutmisele ja rahvahääletuste rolli suurendamisele, mis on koalitsioonileppes ette nähtud eesmärgid.

Liikumine seisab vastu “populistlikele katsetele” avada põhiseadust või kehtestada seadusi rahvahääletuse teel. Selle asemel tulevat kindlustada esindusorganite, nagu parlament ja kohalikud volikogud sisulist rolli riigi ja omavalitsuste juhtimisel ja jätkata esindusdemokraatia senist traditsiooni.

“Poliitika põhivalikud on maailmavaatelised ning erakondade roll esindusdemokraatias on oluline. Kodanike valmidust end erakondlikult määratleda ei tohi alavääristada. Vastasel juhul muutub Eesti ametkondlikuks mugavusriigiks, kus puudub julgus suuri ja vahel ebapopulaarseid otsuseid langetada. Läbipaistev ja avatud riik on parim viis korruptsiooni ohjeldamiseks,” väidetakse liikumise manifestis.

Isamaa, EKRE ja Keskerakonna koalitsioonilepingus seisab aga, et koalitsioon algatab põhiseaduse muutmise rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks.

Immigratsiooni küsimuses toetab liikumine nn “tarka rännet”, mida nad küll ei defineeri. Nende hinnangul on oluline seista Eesti omapära ja kultuuri eest, kuid kaasaegne rahvuslus põhinevat eelkõige inimeste kuuluvustundel, mitte niivõrd etnilisel päritolul. “Ränne on vabas maailmas loomulik ning konservatiivne poliitika ei seisne mitte sisserände eitamises, vaid targa rände soodustamises ja selle juhtimises Eesti majanduse ja julgeoleku huvidest lähtuvalt. Vaimult suur riik ei võitle enda mineviku ega oma rahvaga. Kõik juba Eestis elavad inimesed, sõltumata nende kodusest keelest, peavad tundma Eestit oma koduna. Peame kaasa aitama sellele, et need inimesed saaksid Eestile oma inimesteks,” seisab manifestis.

Asutajate sõnul on nende jaoks oluline põhivabaduste kaitse. “Vabadus ja riigi sekkumine ei välista teineteist, sest üksikisiku vabadus on tänapäeva maailmas võimatu, kui seda ei taga riik. Eesti peab hea seisma selle eest, et üksikisiku vabadused on igal ajal tagatud ja kaitstud. Kaasaegne maailm on toonud uusi riske, kuid turvalisuse kindlustamine ei tohi käia vabaduste piiramise hinnaga.”

Rohkem vabadusi eeldab liikumise hinnangul ühtlasi vastutuse suuremat usaldamist inimestele endile ja eraalgatusele.

“Haritus, kultuursus ja avar silmaring suurendavad igaühe arusaama vabaduse ja vastutuse seosest ning aitavad inimestel teha vastutustundlikke valikuid enda ja kogukonna jaoks. Haritud kodanikud, kes on avatud uuele, oskavad käituda keskkonnasäästlikult ja majanduslikult vastutustundlikult, kohanevad kiiresti muutuvas maailmas ja viivad Eesti riiki edasi,” seisab manifestis. Nii peab liikumine näiteks õigeks omavastutuse suurendamist tervishoius, millega kaasneks suurem konkurents ja erainvesteeringud valdkonda.

Samuti peab Eesti liikumise hinnangul ajal, mil maailma majanduse ja poliitika kese kandub üha enam Itta, jääma kindlaks meile omastele läänelikele väärtustele.

Üritasin pihta saada, mida Isamaa uue ühenduse Parempoolsed manifestis õigupoolest öeldakse. Sõelale jäid järgmised…

Posted by Veiko Vihuri on Neljapäev, 23. juuli 2020

“Nagu näitavad arengud mitmes Euroopa riigis (mõeldud ilmselt Poolat ja Ungarit – toim.), siis sellelt kursilt kõrvale kaldumine võib juhtuda kergemini ja kiiremini, kui keegi oleks osanud arvata. Parempoolsetena seisame selle eest, et tugev kodanikuühiskond, aus ja läbipaistev riigijuhtimine, sõltumatud institutsioonid ja sõnavabadus on Eestis jätkuvalt iseenesest mõistetavad ja au sees. Vaid nii tagame Eesti riigi stabiilse arengu ja oma rahva kindlustunde.”

Üldisemalt leiavad ühenduse asutajad, et demokraatia, turumajanduse ja innovatsiooni võidukäik möödunud kümnenditel parandas inimeste elukvaliteeti kõikjal maailmas.

“Eestil läks samuti hästi, me taastasime oma rahva vabaduse ning ehitasime üles kaasaegse, lääneliku ja jõuka riigi. Viimaste aastate poliitikas on pandud seni Eestile edu toonud väärtused kahtluse alla. Lähiaastate peamine valik on, kas suudame vabaduse ja heaolu teel jätkata või mitte,” seisab manifestis.

Manifestile on alla kirjutanud näiteks Siim Kiisler, Mihhail Lotman, Agu Laius, Toomas Tõniste, Ela Tomson, Tiina Intelmann, Andres Laisk, Tiit Matsulevits, Priidu Pärna, Kristina Martin jne.

Loomisel ka perede ühendus

Isamaas on loomisel ka Perede Ühendus, mille algatajate sõnul soosib see sugudevahelist solidaarsust.
 
Isamaa liikmete loodav erakonnasisene ühendus tõstab perepoliitika kõrval fookusesse ühiskondlikud hoiakud. Pöördumine pealkirjaga “ELUST pakatav elu” väärtustab tasakaalu inimese isiklike, ühiskondlike ja perekondlike eesmärkide vahel.
 
Algatajate sõnul keskendub ühendus õnnelikke peresuhteid ning laste heaolu puudutavale poliitikale ja ühiskondlikele hoiakutele. Erakonna liikmetele saadetud manifest loetleb peateemadena muuhulgas paarisuhete hoidmist, laste heaolu ja suhteid vanavanematega, aga ka ema ja isa omavahelist solidaarsust. Viimast rõhutab ka ühenduse algatusgrupi eestvedaja, advokaat Helen Hääl.

“Mida suurem on pere, seda suurem roll laste kasvatamises lasub isal. Võib-olla peitub just lasterikkuses täiendav võti sugudevahelise solidaarsuse suurendamiseks,” arutleb Hääl.
 
Ühendusega oodatakse liituma nii erakonna tänaseid kui ka uus liikmeid, kes jagavad algatamisel üles seatud põhimõtteid. Ühenduse loomise pidulik üritus leiab aset 19. septembril.
 
Isamaal on hetkel 10 erakonnasisest ühendust, sh naiskogu, noortekogu, rahvuslaste ühendus, majandusklubi jt. Sügisel loodava Isamaa Perede Ühenduse algatusgruppi kuuluvad advokaat Helen Hääl, kultuurikorraldaja Juhani Jaeger, tervishoiuspetsialist Georg Männik, rahvastikuminister Riina Solman ja psühholoog Avo-Rein Tereping.

Toimetas Jaanus Vogelberg