Eesti vasakliberaalide Johannes Lauristini nimeline valge laev. Foto: Frank Behling (fleetphoto.ru)

Eestis toimuv meenutab aina rohkem Venemaad ja tuntud saate „Võimalik ainult Venemaal“ pealkiri muutub ebatäpseks: see kõik on ju võimalik ka Eestis – selle vahega, et kohalik idiotism pärineb põhiliselt poliitikast ning kultuuri ja -meediaringkondadest, vahendatakse seda aga mitte nalja-, vaid uudistesaadetes, kirjutab Ivan Makarov.

Iga päevaga meenutab Eestis toimuv aina rohkem Venemaa olustikku ja tuntud saate „Võimalik ainult Venemaal“ pealkiri muutub ebatäpseks: see kõik on ju võimalik ka Eestis – selle vahega, et saates näidatakse „lihtinimeste“ lollusi, meie kohalik idiotism aga pärineb põhiliselt poliitilistest, „kultuuri“ ja -meediaringkondadest ning näidatakse mitte nalja-, vaid uudistesaadetes. Täpselt nagu Venemaalgi.

Kuid mitte sellepärast ei tasu vaadata Vene telekanaleid – seal pakutakse ka palju päris hea huumoriga vürtsitatud seriaale, kus leiab rohket pila vene eluviisi ja poliitika kohta. Näiteks kõlas 19. aprillil NTVs näidatava seriaali „Omaseaduslik ment“ kahe politseiuurija vahel tähelepanuväärne dialoog:

– Ilmselgelt on tegemist bandiidiga!

– Miks sa arvad, et ta on bandiit?

– Kes siis veel, sa ainult vaata tema lõusta!

– Tavaline vene lõust. Enda oma oled vaadanud? Pool Venemaad käib selliste lõustadega…

Et nii on Venemaal, näib veel kuidagimoodi loogiline, aga kui pool Eesti võimuerakonda nõnda kõnnib… Kuid varsti on see protsent kogunisti kõrgem, kui Venemaal: eelmisel esmaspäeval vastas keskerakondlasest siseminister Kristian Jaani riigikogu saadikute küsimusele, miks anti siseministeeriumi soovitusel erandkorras kodakondsus kolmele kriminaalse minevikuga inimesele, kellest kaks olid süüdi mõistetud kolmel ja üks kahel korral. Rääkides endisest kriminaalist, kes sai Venemaal kolm korda kriminaalkohtu süüdimõistva otsuse, ütles Jaani järgmist: „Antud isik vastab kodakondsuse saamise tingimustele, tal on pikaajalise elaniku elamisluba, ta on elanud Eestis seaduslikult rohkem kui kaheksa aastat, tal on registreeritud elukoht Eestis ja püsiv sissetulek. Nüüd oma terviseseisundi tõttu oli isik Sihtasutus Innove otsuse kohaselt vabastatud eesti keele, kodakondsuse eksamist.”

Nii et kui Venemaalt tuleb kohtulikult karistatud retsidivist, kes imponeerib korruptiivsele keskerakonnale, saab ta EV kodakondsuse siseministeeriumi toel erandkorras ja ei pea isegi 8 aastat siin elades oskama eesti keelt, sest selle laastav kõla ohustab vene inimese nõrka tervist. Ka kriminaal Ustimenko elab Eestis juba paarkümmend aastat – auu, siseministeerium! Äkki taotlete? 

Venemaal on kombeks moodustada riikliku rahastuse toel mingeid projekte ja seejärel hakata neid vahendeid omameeste vahel jagama ehk „raha saagima“. Ei lähe meelest, kuidas Paul-Eerik Rummo sai mingi ETV Tammsaare teemalise seriaali stsenaariumi kirjutamiseks ca 300 tuhat krooni ja enam pole me sellest rahast midagi kuulnud ega seda Santa Barbarat näinud. Riik eraldas aastaid tagasi ERR-ile uue tele- ja raadiokompleksi hoone ehitamiseks Tallinnas Tuisu ja Tervise tänaval magusa maalapi (41 569 ruutmeetrit), telliti projekt, mis läks maksma miljoneid maksumaksjate raha, siis aga plaanidest loobuti, projekt läks prügikasti ja Uus Maa Kinnisvarabüroo pani kinnistud müüki. Loogiline oleks ju tagastada riigile sihtotstarbeliselt eraldatud maa, aga sellega hakati hoopis kauplema ja tulu saama. Selliseid lugusid juhtub Venemaal kogu aeg, aga seal võetakse vähemalt mõnedki kombinaatorid OMONi poolt jõhkralt kinni ja näidatakse ukse mahalöömist ka televisioonis, varad konfiskeeritakse ja mehed lähevad aastateks vanglasse. Meil küll mitte – kui etendati Edgar Savisaare protsessikomöödiat ja peakangelase ihuarst tõendas, et kohtualusel neerudes on prillikivid, jäi riik tegelasele veel võlgugi. 

Nädala alguses määrati sotsiaalministeeriumi juures COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juhina tööle Lõuna meditsiinistaabi juht Marek Seer, tõenäoliselt tubli ja korralik inimene. Töörühma ülesandeks sai laiema elanikkonna kaitsesüstimise korraldamine maikuu ja suve jooksul, kuigi iseenda eelisvaktsineerimist suutsid võimuerakonnad korraldada ka eritöörühma abita… Tegemist on juba teise koroonalainega, Eestis on surnud sellesse haigusesse üle 1000 inimese, vaktsiin Comirnaty oli aga heaks kiidetud Euroopa Ravimiameti poolt veel 21. detsembril 2020. aastal – millega tegeles siis kogu see aeg meie niigi võimsalt mehitatud sotsiaalministeerium, millega tegelesid terviseamet, ravimiamet ja teised allüksused, kogu see hästitasustatud ametnike armee?

Me teame küll, mida saavutas antud valdkonnas iseennast ülioperatiivselt vaktsineerinud kantsler Marika Priske, aga kas kahe viimase valitsuse terviseminister Tanek Kiik tegeleb vaid telepurgis elamise, riigikogus kõlanud filmitsitaatide kommenteerimise ja sisutühjade intervjuude andmisega? Mees ei sarnanegi enam ministriga, ta on sisuliselt mingi üliagar kõneisik-pressiesindaja, kes meenutab juba kangesti Igor Dõgalot, Venemaa sõjalaevastiku pressiesindajat, kes ajas ajavahemikul 12-21. august 2000 mitu korda päevas televaatajatele sarnast pläma ja puru silma ajal, kui sügavikku vajunud allveelaeva Kursk meeskond lämbus õhupuudusest ja Vladimir Putin redutas Sotšis, keeldudes katkestamast puhkust. Venelased hakkasid lõpuks lobamokka Dõgalot lausa vihkama. Juku-Kalle Raid kirjutas 17. aprillil EPL-is: „25. märtsil suri 63-aastasena tuntud vandeadvokaat Aadu Luberg. Temale elupäästvat koroonavaktsiini ei jagunud. Täpselt samal, Lubergi surmapäeval lasi ennast kaameraga flirtides ja naeratades vaktsineerida üks tervisest pakatav, jumekas, õitsev 32 aastane noormees. Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister Tanel Kiik.“ Seega vastas hea Juku-Kalle ka minu Objektiivis 12. aprillil avaldatud loos „Kelle elu sai endale Simson?“ püstitatud põhimõttelisele küsimusele: kas võimuringkondadele lähedased riskirühma mittekuuluvad võimuparteilased saavad süste teiste inimeste elude arvelt?    

Kaitsepookides ennast eelisjärjekorras vanadelt ja väetitelt äravõetud vaktsiiniga moodustasid korruptsioonierakondlased siis koroonasurmade keerises lõpuks ühe uue allüksuse, mis võib-olla moodustab mõne aja pärast omakorda veel mõne töörühma. Kas sotsiaalministeeriumi vastutusala tähendab aina uute hästitasustatud sotsiaaltöökohtade loomist? See, et Maximas töötav Sveta ei saa EV presidendiks, pandi riigipühal suure kella külge ja liberaale krokodillipisaraid valama, aga asjaolu, et toosamune tuhandeid köhatavaid inimesi päevas teenindav ja oma eluga riskiv Sveta ei saagi vaktsiini, kuna meie eesliinitöötajateks on tunnistatud hoopis oma töös Skype’i kasutavad ja vesivoodis piipu tõmbavad kontorirotid, ei tekitanud roosiaia punastes kedriklestades, roositirtides, roosivaablastes ja roosi-lehetäides mitte mingit kaastunnet.

Märtsis teatas Kersti Kaljulaid plaanist külastada aprillikuus Afganistani, seetõttu tekkis ka „vajadus“ tema ja tema delegatsiooni vaktsineerimiseks. Visiit oli edasi lükatud, kuid niipea kui USA president tegi avalduse ameerika vägede peatsest täielikust väljaviimisest ja Ţālebān ohkas kergendatult, tungis paljukannatanud Afganistani Kersti Kaljulaidi salk sellest hoolimata, et just äsja sai teises sõjakoldes mässuliste käe läbi surma Tšaadi president… Aga sinna, kus said haledalt lüüa maailma superriigid Nõukogude Liidust Ameerika Ühendriikideni koos kõigi oma liitlastega, suundus meie poliitiliste kärbeskaallaste kaitsepoogitud turismigrupp. 

Mille poolest veel meenutab meie Eesti reaalsus Venemaa oma? Politsei poolt jõukasutamisega rahumeelsete meeleavaldajate suhtes – ulatus ja jõhkrus on muidugi võrreldamatud, aga tuttav tuleb ette küll. Pealegi väitis ERSO muusik Silvia Ilves, et tema ja ta elukaaslase Marcel Johannes Kitse ühine tuur tühistati, kuna ta osales meeleavaldustel. Tuuri korraldaja Toivo Tuberik aga väitis, et „Peamine on koroona lockout‘ist põhjustatud olukord.“ Ei oska öelda, kellel on õigus, kuid kui Andrei Makarevitš mõistis hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu, hakkasid ka tema Mašina Vremeni tuurid ära jääma – küll kontserdisaali direktori ootamatu haigestumise, küll klubi kiireloomulise remondi, küll staadionil järsku toimunud avarii tõttu. Nii tehti ka teiste Ukrainale kaasa tundnud muusikute tuuridega Venemaal, nii et käekiri on täiesti äratuntav.

Aga Eesti peavoolumeedias on ju ammu keelatud paljude praeguse võimu kritiseerijate „tuurid“ ja nende nimedki, kui just pole vajadust neile ajujahti korraldada, nii et kui Sylvia Ilvese väide peab paika, pole ta kaugeltki esimene, kelle sõna on niivõrd vaba, et isegi tema tšellol topiti kurk kinni. Ja ERSO otsib uueks hooajaks uut tšellomängijat, Ilvese lepingut aga ei pikendata. Nojah, „koroona lockout’ist põhjustatud olukord“… Nii et EV hümni avaliku mängimise eest saab Eesti Riiklikust Sümfooniaorkestrist kinga. 

Aga veel Ilvesest, sedapuhku endisest presidendist: Toomas-Hendrik Ilves arvas, et Venemaa kodanikke ei tasu lubada Euroopa Liidu maadesse. Sellele reageeris keskerakondlasest riigikogulane Igor Kravtšenko, kes väliselt meenutab Venemaa peaministrit, kes omakorda meenutab nii Venemaa „igat teist“ elanikku kui ka ameerika maffiafilmide peategelasi. Kravtšenkot niivõrd riivas Ilvese ettepanek, et ta pani ette kaotada EV presidendi ametikoht. Ratsionaalne iva selles muidugi on, kuigi loogika puudub: välismaal redutav EV kunagine president ütles midagi Venemaal elavate Venemaa Föderatsiooni kodanike kohta ja Eesti võimuerakonna saadik pakub kaotada kättemaksuks EV presidendi amet. Kas Kravtšenkot on valinud riigikokku Venemaa kodanikud? Aga äkki näebki leping Jedinaja Rossijaga just sellist sõprust keskerakonnaga, nagu on „ühendriigistatud“ Venemaa ja Valgevene vahel?

Igor Kravtšenko, mees nagu iga teinegi. Foto: Tallinna Linnavolikogu

Toomas Hendrik Ilvese tunnetest võib siiski aru saada, sest kõik Venemaa virtuaalsed ja reaalsed agressioonid, teisitimõtlejatele korraldatud klaperjahid, Venemaa kodanike poolt teistes riikides kasutatav Novitšok, pöörane skisofreeniline sõjapropaganda ja muud sigadused toimuvad ju sealse kodanikkonna heakskiidul, nii vaikival kui sageli ka üsna kärarikkal. Välisminister Eva-Maria Liimets ei toeta Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut külmutada Venemaa kodanike viisad Euroopa Liitu sõitmiseks, aga on valmis vajadusel kaaluma Aleksei Navalnõile varjupaiga andmist. Siingi on loogikaga raskusi, kuid paljukannatanud Navalnõile Eestisse kolida küll ei soovitaks: lugedes Vene Delfi kommentaariumides ja muudeski siinsetes Vene foorumites räpaseid brutaalseid postitusi tema aadressil jääb mulje, et Aleksei Navalnõil oleks kodumaal ohutum – Venemaal vanglas olles turvalisem, kui Eestis vabaduses. Tuntud Vene teisitimõtlejad ei peaks pagema sinna, kus konkurentsi paaniliselt kartev siinne provintsiaalne putinistlik venekeelne pealiskiht suutis ära nullida ja venekeelses inforuumis vagaseks teha isegi sellist hiidu nagu Artemi Troitski. Nii et Navalnõi sattuks Eestisse kolides Vene vihma alt venekeelse räästa alla. 

Veel Eesti ja Venemaa olude sarnasusest: Venemaal on paljud teisitimõtlejad, muusikud, kirjanikud ja muidu aktivistid sattunud riiklike repressioonide alla tänu „valvsatele kodanikele“, kes muudkui koputavad, kirjutavad kaebekirju – need on FSB informaatorid, palgalised provokaatorid Olgino trollivabrikust, konkurendid, kadedad kolleegid, solvunud veteranid ja sõjakatest telesaadetest emotsionaalselt ülesköetud koduperenaised. Nende „kodanike pöördumiste“ alusel alustatakse uurimist, kohtuasju, keelatakse ja puuakse.

Meil on ju samamoodi: teisitimõtlejaid blokeeritakse sotsiaalmeedias ikka liberaal-virtuaalkoputajate signaalide alusel, peavoolumeedia „kontrolörid“ ründavad oma kitumistega Varro Vooglaiu Facebooki kontot. Kui tahate näha lihast ja luust kaebajate nägusid, võite seda teha kasvõi kohe: politsei otsustas Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoni abipolitseinike ridadest kustutada Maris Hellrandi ja Maia-Liisa Antoni MTÜlt Süvariik laekunud kaebekirja alusel. Hellrand on ka SA Liberaalne Kodanik juhatuse liige, nii et meie koputajad ja vaba sõna lämmatajad on eriti liberaalse näoga. 

Teenekas koputaja ei kohku ka siis, kui internet on maas. Vasja Ložkini joonistus, Wikipedia Commons

Umbliberaalne peavoolumeedia meenutab praegu peata kana ja EPLi 21. aprilli juhtkirjas „Küüniline „vene kaart“ EKRE moodi“ lausa oiatakse: „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teeb esmapilgul võimatuna näivat kübaratrikki. Rõhutades küll igal sammul „Eesti” ja „eestlased”, leiavad nad ometi venekeelsete elanike seas hulganisti toetajaid.“ Aga pole midagi teha, kui venelased ongi konservatiivsed ja õigeusk ortodoksne – seda on nad olnud ka ammu enne EKRE moodustamist. Miks ei peaks tervemõistuslikele venelastele meeldima „Eesti rõhutamine“, kui Eesti on nende kodu ja eestlased on nende naabrid ja kolleegid?

Venelased ei ole ju Kivirähad ja Parised, et see nendele vastu hakkaks. Venelased ei taha siia agressiivseid islamistlikke anklaave, ei soovi rassilise vihavaenu importimist Eestisse, nad ei taha oma laste ellu Rita Holmi, nad ei soovi, et meie vasakäärmuslased keelaksid mõisted „папа“ ja „мама“. Kui te ütlete venelasele, et ta peaks häbenema oma valget nahka ja et ta ei tohi nimetada ennast isaks, siis isegi viisakas intelligentne venelane võib öelda teile ikka päris pahasti. Venelased oma valdavas enamuses ei taha, et nende lapsi kasvataksid uusnormaalsed perverdid, seepärast ongi siinsed venekeelsed solidaarsed pereväärtustest hoolivate eestlastega. Ja kuna keskerakond reetis oma Vene valijad ja keelas neil hääletada rahvareferendumil, pööras osa Ratase korruptiivse partei poolt tüssatud venelastest oma pilgud eesti parempoolsete poole, nagu nii mõnigi Saksamaal elav juut on hakanud riiki üle ujutanud islamistliku antisemitismi eest kaitset otsides pooldama AfD-d.

EPL kirjutab: „Venekeelsete elanike kaasamine, mis oleks igati positiivne samm, taandub paraku uue rinde loomiseks lääneliku demokraatia ja Kremli autokraatlike väärtuste vahele. Hämmastab vaid, et EKRE eestikeelsed ja -meelsed valijad selliseid topeltsõnumeid sallivad.“

Kübaratrikk on see, kui sõjaka vasakliberalismi pealesuruv meedia hakkas nüüd äkki muretsema „eestikeelsete ja -meelsete“ inimeste pärast, kellele on ise päevast päeva näkku sülitanud. Ka samastada „läänelikku demokraatiat“ rahvusriikide lõhkumise, kristluse hävitamise ja perekonna lagastamisega küll ei tasuks. Nagu ka väljastada pereväärtuste, emakeele, kristluse, matemaatika, füüsika, Beethoveni, Mozarti ja terve mõistuse monopoolse patenti Kremlile. Kas nii tarnitakse Putinile aina uusi pooldajaid?

Ja kui EPL väidab oma juhtkirjas, et „Märksa loogilisemaks saab EKRE praegune edu, kui arvestada, et ega nad räägi ju venekeelsetele inimestele sama juttu, mida kuuleme meie,“ siis soovitaks vaadata peeglisse ehk tunda huvi, kas ajupesu selle ajakirjandusmaja eestikeelsel poolel on ikka sama, mis ka vene Delfis. Olete keskerakonna kombel aastaid rääkinud Eesti ja Vene lugejatele tihtipeale risti vastupidiseid asju ja lubanud päevast päeva solvata eestlasi, ukrainlasi, grusiine, ameeriklasi, võimaldades foorumites pinda rahvusvaenu õhutamiseks. 

Venelastel on teie „muretsemise“ kohta hea ütlus: „Чья бы корова мычала, а твоя бы молчала