Hando Sutter. Foto: Wikimedia Commons

Selle aasta 1. aprill jääb mulle meelde kui absoluutselt naljavaba päev. Ei tahtnud mitte kedagi haneks tõmmata ega ise tõmmatud saada. Äkki oli viimaseks kaameli selgroo murdnud õlekõrreks teade sellest, et Eesti Energia lahkuv juht saab 400 000 eurot tulemustasu, küsib Ivan Makarov.

Selle aasta naljapäev kujunes minu pere jaoks tavaliseks, kuigi meeldivaks karjalaskepäevaks. Me pole varemgi eriti harrastanud aprillinalju ja üritasime sel päeval ka peavoolumeediat mitte tarbida, aga 2023. aasta 1. aprill jääb mulle meelde kui absoluutselt, totaalselt, eksklusiivselt jne naljavaba päev. Ei tahtnud mitte kedagi haneks tõmmata ega ise tõmmatud saada. Pühapäeval aga jäin mõttesse – mis on siis tegelikult juhtunud meie kõigiga. „Meie" all mõtlen oma lähedasi ja sõpru, mis pole sugugi lai ring.

Millal siis toimus see vaid esmapilgul vähetähtis murrang meie elus? Võta nüüd kinni…

Äkki oli viimaseks kaameli selgroo murdnud õlekõrreks teade sellest, et Eesti Energia lahkuv juht saab 400 000 eurot tulemustasu? Tuleb meelde läinud aasta: hiigelarveid saanud paanikas inimesed, masendunud vanemad ja noorpered, ohjeldamatu ja prognoosimatu elektrihind, elektrikatkestused, peaministri „elektrimolekulid" ja tema repliigid selle kohta, et tema vanemad tulevad küll toime ja et eesti inimesed on aastaid saanud elektrit häbematult madalate hindadega ning nüüd lõpuks tuleb hakata maksma ka…

Kõik see tundus lõputu magedate aprillinaljade jadana, aga siis tuli naljade nali: Hando Sutteri 400 000 lahkumistasu ja teiste Eesti Energia juhatuse liikmete võrreldavad tasud. 

Ja isegi see ei olnud veel tipp: aprillinaljade klassikasse võiksid minna reageeringud nendele summadele ja ka peaministri Kaja Kallase teatraalselt teravale kriitikale, kuna leidus terve rida inimesi, kes tõttasid kaitsma härra Sutterit „talle tehtava ülekohtu eest". 

Kui meedias avaldab midagi kiirkeskerakondlasest (analoogne kiirnuudlitele) suhtekorraldaja Janek Mäggi, siis seda võibki alati võtta mingi groteskina, nagu ka tema 2. aprillil EPL-is ilmunud lugu „Eesti Energia juhtide palk on tavakodaniku jaoks suur, aga see on aus ja õiglane tasu". Autor viskab seal ohtralt nalja, eriti koomiline on aga lause „Õiglane palk maandab riske, mis suurte summade üle otsustamisel on alati õhus."

Selleks, et suurte summade üle otsustades juht ei varastaks ja ei laristaks, võib tõsta palka ükskõik kui „õiglaseks", aga kui inimene ei ole aus, siis teda see ei peata, kuna alati tahaks rohkem ja isu kasvab süües. Rahaveo turvamehed ja autojuht viivad vaatamata teatud riskile nende elu ja tervisele suuri summasid ausalt kohale, vaatamata oma nadile palgale. Nad ei keera nendele makstavate sandikopikate tõttu kuhugi piiriäärsesse metsa ja ei haihtu koos nendele usaldatud miljonitega. Jällegi vägagi kõrgelt tasustatud Eesti Panga presidendi Siim Kallase aegu kadus Põhja-Eesti pangast jäljetult 10 miljonit dollarit, pluss veel need VEB-fondist haihtunud kolmkümmend miljonit ameerika raha. Härra Kallasel ilmnesid kohtus mingid mäluaugud ja kõik asjaolud salastati 75 aastaks.

„Kindlasti ei ole varasemad kokkulepped ainsaks õigustuseks, miks riigiettevõte peab konkurentsikeelu eest endistele juhtidele aasta aega palgaga sarnast tasu ilma tööd tegemata edasi maksma. Peamine põhjus on ikka see, et teha senistel juhtidel võimalikult raskeks värske siseinfo – eelkõige selle info, mis on talletunud nende ajju – (alateadlik) kasutamine oma uues töökohas, mis võiks kahjustada Eesti Energia ärihuve," kirjutab Mäggi.

Tähendab et meil palgatakse strateegiliselt tähtsaid ettevõtteid juhtima inimesi, keda ei saa absoluutselt usaldada või nad on idioodid! Ja lahkumisel makstakse nendele meeletuid summasid selleks, et nad nendele usaldatud informatsiooni edasi ei müüks. Kas meie riigiettevõtete juhid on tööandja arvates kõik autud ja müüdavad kaabakad? Kuid isegi mitte selles ei seisne Mäggi loo parim nali, vaid hoopis tema pühas usus, et kui inimesele maksta kolossaalne lunaraha siis – pange nüüd hästi tähele – ta ka ALATEADLIKULT ei kasutaks tema ajju talletatud infot EE ärihuve kahjustamiseks. Kas te arvate, et ka alateadvus on äraostetav?

Kui Freud seda loeks, läheks ta ise ka lolliks.  

„Aasta on piisavalt pikk aeg, et inimene vabaks lasta, sest ta tahab edasi elada ja karjääri teha. Kersti Kaljulaid sai Euroopa Kontrollkojast naastes ja presidendiks saades „konkurentsikeelu" eest igakuiselt rohkem raha, kui ta presidendina teenis," tõdeb Mäggi. 

No näete, isegi Euroopa Kontrollkojas ei usaldatud Kaljulaidi, makstes talle omamoodi hiigelalimente, aga eesti rahvalt ei küsitud üldse, kas rahvas usaldab KK-t või mitte, vaid upitati kõige ebademokraatlikumal moel rahvusriiki juhtima ja selle kulul reisima. 

Sutteri nimelise aprillinalja teema lõpetuseks tsitaat AS Keskkonnateenused juhatuse esimehe Argo Luude loost „Häbi Eesti riigile!", kus on öeldud lausa järgmist: „Mul isiklikult on häbi, kuidas Eesti riik tahab käituda oma parimate poegadega."

Ilmselt peab härra Luude ka ennast „Eesti riigi parimaks pojaks", sest temagi on mingi firma juhatuse esimees. Aga selles asi ongi, et „Eesti riigi parimad pojad" ei ole meie võimude seisukohalt mitte põlevkivikaevandustes end tööga tapvad kaevurid, mitte elektrijaamade insenerid, mitte nädal aega elektrita külmetanud saarlaste päästmise nimel tuisus ja jäävihmas postide otsas rippunud montöörid, vaid neid ja sadu tuhandeid teisi Eesti töörügajaid, pensionäre, peresid jne tohutute hindadega kurnanud rahva poolt loodud tootmisvõimsuste ekspluateerijad, klientide kurnajad ja kasumiplaani täitjad. Ehk „riigi parimad pojad", kellele makstakse nendesamade tühjaks pigistatud tarbijate arvelt kolossaalne lunaraha, et nad kohe järgmisel päeval omaenda juhitud ettevõttele delikaatse informatsiooni edasimüümisega s..ta ei keeraks. Aga sellisel juhul on tegemist käopoegadega.

Inimesi ei huvita ja ei peagi huvitama need täiesti amoraalsed kaalutlused, seda enam et riigiettevõtete juhtide vastutust oma endise firma huvide kahjustamise eest võiks reguleerida seadusandlikult, mitte makstes neile miljoneid peale selleks, et nad ei varastaks ja ei sigatseks. See järjekordne jokk-olukord on loodud kunstlikult, kuna suurte söögikünade juurde kinnistatakse ikka valitseva koalitsiooniga seotuid inimesi, olgu see üleriigiliselt või Tallinna linnas. Neid ei taheta endise firma huvide õõnestamise eest kohtusse anda ja karistada, sest nad tõmbaksid endaga kaasa ka oma korruptiivseid erakondi. Seepärast ei reguleeritagi küsimust seadustega, vaid makstakse saamahimulisi ebaausaid endisi juhte kinni rahva taskust. Andes neile sisuliselt altkäemaksu.

Ja seda nende inimeste taskust, kes saavad kuus 500 või 800 või 1000, parimal juhul 1500 eurot. Ilma kelleta ei sõidaks päästjate auto välja inimesi tulest või veest välja tõmbama, ei tõttaks ausaid elanikke kurjategijate küüsist päästma politsei, ei toodaks poodi leiba ja piima, ei likvideeritaks veeavariisid.

Asi ongi nii, et Eestis on töötavaid inimesi alandatud viimse piirini, sest kui puhastusteenistuse töötaja saab pikaaegse raske ja ebameeldiva töö eest hüvitiseks mõnisada eurot ja EE juht saab 400 000, siis on see ebanormaalne. Meie elanikkonna elutase ei ole nii kõrge, et seda võiks pidada normaalseks ja meie rahvusrikkust loovaid inimesi mittesolvavaks. Milliste jokk-skeemidega seda ka ei õigustataks.

Valitsev klikk on loonud „asendamatute", lausa „üliinimeste" kildkonna, unustades selle, et energiatööstus on funktsioneerinud, kusjuures tunduvalt väiksemate tõrgetega, ka nõukogude ajal, mil suurettevõtete juhid said küll rohkem kui lihttöölised, aga ikka mitte 10 või 100 korda rohkem. Ja elektrijaamad töötasid, elektrivõrgud olid korras, kuigi ka siis olid stiihiad, loodusõnnetused – ja ei olnud praeguseid kosmilisi tehnoloogiaid. 

Aga halbu aprillinalju tuleb nagu küllusesarvest: 

Ukraina linnade pommitamist avalikult toetav partei hakkab meie riigilt saama 30 000 eurot aastas, mis võetakse samuti rahva taskust.

Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimees Boroditš, kes sai kinga usalduse kaotamise ehk ebaaususe tõttu, sai linnalt kohtu kaudu 120 000 eurot hüvitist.

Kohtla-Järve linnavolikogu otsustas maksta korruptsioonikuriteo kahtlustuse tõttu ametist vabastatud endisele abilinnapeale Borodinile „hea töö eest" kuue kuu palga ulatuses hüvitist ehk 22 680 eurot. 

Oma kasulaste jalgevahet pildistanud Marko Mihkelson pääses jälle riigikogusse. 

FBI poolt arreteeritud vene kurjategijatelt oma poliitiliseks karjääriks raha vastu võtnud Raimond Kaljulaid on jälle EV parlamendis. 

Liikumise Koos mõlemad peaputinistid Peterson ja Ivanov ning EV riigihümni mõnitanud Kivit on saanud meie peavoolumeedia väljaannete ja telekanalite populaarseteks ja lahedateks staarikesteks, isegi Yana Toom kipub nende varju jääma. 

Valitsuselt sadu tuhandeid saanud vene Postimehes kaitseb Venemaa meedias 20 aastat tegutsenud ja nüüd Eestisse kolinud propagandist Levtšenko eestlasi juutide nimel fašistideks sõimanud Venemaa režissöör Losi eestlasest režissööri Puustusmaa eest, kusjuures Losj ja Levtšenko näevad välja nagu kaksikvennad. Losile pikendati vaatamata tema eestivastasele sigatsemisele elamisluba ja tal on siin käed tööd täis. 

Teatriliidu aastapreemia anti „Eesti kultuuri vahendavale" umbkeelsele Julia Augile, kes on aastaid käinud Eesti riigiga kohut ja süüdistanud Eestit Venemaa ajakirjanduses pidevalt juutide tagakiusamises, viimast korda ja väga pikalt Novaja Gazetas juba Ukraina „denatsifitseerimise" sõja ajal.

Ukrainas käib kohutav sõda, eestlasi räsib hüperinflatsioon, aga loodava koalitsiooni põhiteema on homode abielud.

EKRE-vastast Politico infooperatsiooni toetanud ja seda väljaannet ausaks ja professionaalseks ülistanud eesti ajakirjanduse peavool ja valitsus solvusid millegipärast hingepõhjani ka neid rünnanud sellesamuse Politico peale ja nimetasid väljaannet kallutatud, ebaausaks, ebaprofessionaalseks, kvalifitseerides selle teguviisi eestivastaseks infooperatsiooniks.

Euroopa Liit otsustas, et ka eestlastel tuleb oma kodud eurosoojustada: selleks peavad kõik, ka 500 eurot saavad pensionärid, lammutama kodukolded ja võtma laenuks 25 000 eurot, pantides selleks pangale oma soojustamata kodud. Kuna tagasimaksmiseks ei tohiks pensionärid ja peost suhu elavad pered enam ei süüa, juua, kommunaalteenuseid tarbida, liigelda ega ravimeid osta, saavadki pangahärrad kiirendatud korras eakate soojustatud kodude õnnelikeks pärijateks. 

Tallinnas ehitatakse 200 000-le kliimapõgenikule tasuta elamud juba soojustatud kujul. 

Peast soojad EV kodanikest valijad surevad välja.

Euroopa Liit otsustas keelata sisepõlemismootoriga autod, seega lõpeb tolleks ajaks Eesti maakohtades igasugune liikumine ja põldude harimine, linnades sõidutavad raugad, imikud ja jalutud ennast tõukside ja jalgratastega. 

Iga vanamutikese poolt nädalas toodetud poole kilo biojäätmete kogumiseks kasutatakse täiendavat mürgisest plastmassist tehtud konteinerit, mitu tonni kaaluvat ja diiselkütust põletavat veokit ja tunkedes autojuhti koos skafandris laadijaga.

Tartu Ülikooli eesti keele doktorandid ei peagi eesti keelt oskama.

Eesti 2800-le vene õpetajale on vaja leida eesti keele õpetajad. Just sellised.

Pimedad juhivad pimedaid.

Kahtlased valitsevad kohtlaseid.

Esimene aprill saab aasta ainsaks Tõerääkimise ja Tõsiselt kõnelemise päevaks.