Meie vasakäärmuslikel „ühiskonnategelastel" oleks ilmselt Gazas rohkem tegevust ja valitsus võiks kogu selle seltskonna üheotsa piletitega sinna komandeerida, kirjutab Ivan Makarov.
Viimaste päevade halvas mõttes tähelepanuväärsed meediasündmused on nn „134 ultimaatum", kus ennast „ühiskonnategelasteks" nimetavad vasakäärmuslastest antisemiidid nõudsid Eesti valitsuselt sisuliselt Hamasi jäägitut toetamist, ja ennast luuletajaks nimetava Sanna Kartau rünnak vandeadvokaadi Leon Glikmani vastu, kus Kartau nõuab Eesti riigilt Gaza toetamist ja sealsete põgenike vastuvõttu, kuigi sealkandis on ju kõikjal ümberringi ka üsna rikkad islamimaad, sealhulgas naftariigid, kes kõik on tuliselt Iisraeli vastu. Milleks vedada inimesi nii kaugele külma kliimaga Eestisse? Kas normaalsemad araabiamaad ei taha enda sekka liiga palju terroriste? Arusaadav.
Uurisin põgusalt Sanna Kartau loomingut ja avastasin, et tegemist on poeesia seisukohalt üsna küündimatu grafomaaniga, kelle narkouimahõngulistes „värssides" leidub isegi kannibalistlikke motiive („me uuristame üksteise kehadest luid välja, imeme need üdist puhtaks"; „kelle sõrmedelt küpsisetainast lakun sinu lihtsalt võimatult hea musta pipraga juus sina mu peal penetreerimas").
Head isu muidugi, aga "Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga" kõlab nagu polgumadratsi lööklause. Sellist nime „luulekogumikule" kainest peast ikka ei pane. Aga see on ju, jah, „penetreeritud" luule.
Kui Eestisse toodaks salkade viisi pagulasi Gazast („põgenikud" Euroopas on 80% ulatuses nooremapoolsed mehed), algaks siingi verevalamine. Meie siinsed juudid oleksid omaenda kodudes ohustatud. Meie vasakäärmuslikel „ühiskonnategelastel", kes vääriksid nime „Sanna nim. SALK", oleks siiski rohkem tegevust Gazas ja valitsus võiks tõesti kogu selle seltskonna sinna komandeerida ostes neile one way ticket'id.
Oleksin nõus sellise minu maksude kasutamisega. Meie vasakäärmuslased edastavad ju Kremli jutupunkte, sest Hamas ise tunnistab, et kogu praegune verevalamine oli õnnistatud, kaaskavandatud ja relvadega toetatud Putini poolt. Pühapäeval vahendas Delfi: „Venemaa teatas, et on teinud Hamasiga tehingu. Terrorirühmituse välissuhete osakonna juht Musa Abu Marzouk kostitas omalt poolt Kremlit tänusõnadega ja kinnitas, et Hamas näeb Venemaas oma „lähimat sõpra.""
Kas pole armas Hamasi sõprade ring: Putin, Kadõrov, Kartau ja veel 133 Eesti vasakäärmuslast.
Maailmas on nii palju pingekoldeid, et ka parima tahtmise juures ei suudaks me kõiki kannatajaid siin võõrustada. Kusjuures igal sõjalisel konfliktil on alati vähemalt kaks poolt ja mõlemal poolel on tsiviilelanikkonnast kannatajaid. Õigluse seisukohalt peaksime me võõrustama ikka mõlema poole hädalisi, kes jätkavad siin kohe oma võitlust vaenlase vastu, kes pole meie vaenlane. Ja ei tea veel, mis on hullem – narkojõukude sõjad Rootsis või vana usuvaenu tõttu verejanulisteks muutunud mehed, naised ja isegi lapsed.
Aga juudipogrommid, mida õhutavad meie vasakäärmuslastest „ühiskonnategelased", toimusid veel ammu enne seda, kui neid etnilisi tapatalgusid hakati Läänes nimetama selle Venemaalt pärit sõnaga.
Esimene ajaloos mainitud juudipogromm toimus 38. aastal Caligula valitsemise ajal Aleksandrias, kui sealset juudikogukonda ründasid kreeklased. Sama kuulus on 30. detsembri 1066. aasta Granada verevalamine, kui Ibeeria moslemid surmasid 4000 Sefaradi juuti, mis kõik toimus Hispaania moslemite poolt valitsetud territooriumil Al-Andalus. Tapeti 1500 juudi perekonda, vaid üksikutel õnnestus põgeneda. Granada juudipogromm provotseeris juutide massilise ümberasumise kristlikesse maadesse.
Juutide vastu suunatud letaalne vägivald kandus moslemi aladelt üle ka mõnedele kristlikele riikidele. Meid aga hetkel huvitab rohkem see, mis toimus Venemaal, mille koosseisu Eesti on korduvalt kuulunud.
Kõige massilisemad juudipogrommid Venemaa ajaloos toimusid kodusõja ajal – neid teostasid šovinistid, nn „roheliste" väeüksused, valgekaartlased ja Punaarmee. Sel ajavahemikul toimus erinevatel andmetel 887 kuni 1500 juudipogrommi, julmalt tapeti kuni 200 000 juuti, sama palju sandistati. Tuhanded juuditarid olid ära vägistatud, 50 000 naist lesestusid, üle 300 000 juudi last jäid orbudeks.
Ajalugu hakkab korduma: nädalavahetusel tuli Venemaa Kaukaasia regioonist teateid aktsioonidest, mis pidid lõppema pogrommidega, aga mida õnnestus seekord takistada.
Laupäeva õhtul, 28. oktoobril levis Dagestani sotsiaalvõrgustikes libauudis sellest, nagu viibinuks Hasavjurti hotellis Flamingo põgenikud Iisraelist, kelle sugulased elavad selles vabariigis. Hotelli ette kogunes raevunud moslemitest dagestanlaste rahvamass, et korraldada pogrommi, neid takistas politsei ja Venemaa rahvuskaardivägi. Kusjuures fanaatikud ei taltunud enne, kui võimud lasid hotelli inspekteerida märatsevate moslemite esindajatel, et nad veenduksid, et „Flamingos" pole Iisraeli kodanikke.
Löömamehed kontrollisid ja rahunesid: hotellis viibisid vaid turistid teistest Venemaa paikadest, kelle hulgas juute ei tuvastatud. Ninamehed kandsid tulemustest ette kogu jõugule ja rahvas hakkas laiali minema. Aga mis oleks juhtunud siis, kui hotellis tõesti viibinuksid juudid?
Rassistlikud meeleavaldused toimusid ka Karatšai-Tšerkessia vabariigis, kus Palestiina toetusmiitingul nõuti juutide sissesõidu keelustamist ja nende minemakihutamist riigist. Karatšai-Tšerkessia valitsuse hoone ette kogunes pooltuhat moslemit, kes koostasid petitsiooni. „Nõuame, et ei ehitatataks hooneid juudipõgenike jaoks ja korraldataks raha kogumine Palestiina heaks!" kuulutas üks mosleminaistest. Võimule oli esitatud ultimaatum: kui kahe päeva jooksul (ehk esmaspäevaks) võimud ei vasta, rahvas tuleb taas tänavatele.
„Aidake meid! Küüditage juudid siit minema!" karjusid noored naised. Ja võimuesindaja selgitustele selle kohta, et on ju olemas seadus, karjuti, et palestiinlased loobivad juute Gazas kõigest kividega, juudid aga vastavad rakettidega.
Naltšikis aga süüdati nädalavahetusel juudi keskuse ehitusplats ning kirjutati seinale juudivastane solvang.
Teie, Eesti surnuksmudijatest vasakäärmuslased, ütlete ehk, et mida on siis oodata vaimupimeduses hoitavatelt ja kulmudeni musta kotiriidesse pakitud naistelt… Aga miks te siis surute meie vabadele eesti naistele kaela nende orjastatud naiste mehi? Miks te toetate äärmusislamismi?
Kuid jutt ei käi ju ainult nendest naistest. Kremlis võõrustati Hamasi veel verest niiskete saabastega delegatsiooni ja Venemaa Kirjanike Liidu tribüünilt kõlas süüdistus juutide vastu, kes olevat anastanud Birobidžani (Juudi autonoomne oblast Venemaal). Eesti Kirjanike Liidu Smuuli kummardajate sekt võiks Prohhanovile külla sõita. Äkki jäetakse Eesti küüditaja austajad ellu invasiooni juhul, milles mina isiklikult küll kahtlen.
Kui aga võtta asja laiemalt ja rääkida meie rahvusreeturite ja muude vasakliberaalide kenakesest kavatsusest ujutada Eesti lõplikult üle migrantidega, siis konkreetselt Gaza puhul saaksime me Eestisse mitte lihtsalt juute ja kristlasi vihkavaid anklaave, vaid ka erilisi tööpõlgureid. Gaza on nimelt majanduslikult täiesti sõltuv Iisraelist, Egiptusest ja rahvusvahelisest abist, ega seal tööd eriti ei tehta. Üle 2-miljonilise elanikkonnaga teiste ülalpidamisel oleva Gaza kõrval asub tööka elanikkonnaga majanduslikult ja poliitiliselt arvestatavaim teaduse ja kultuuri üks maailmakeskuseid Iisrael. Me kõik teame, mida see riik on maailmale andnud, samas kui palestiinlaste panus maailma teadusesse, kultuuri ja majandusse on peaaegu et olematu. Kas meil Eestis on veel vähe muidusööjaid tohutu ametnike ja hingenärijate (mudijate) armee näol?
Euroliidu põhiõiguste agentuur EU Agency for Fundamental Rights on 25. oktoobril avaldanud suure juubeldava pressiteate, mis on järjekordne jõupingutus „rassistlike" eurooplaste häbistamiseks ja mahasurumiseks, mis aga tõestab täiesti konkreetsete numbrite abil, et mida vähem võtavad Euroopa riigid vastu mugavuspagulasi, seda parem. Ja et mida rohkem võtab riik kostile sõjapõgenikeks maskeerunud loodreid Aafrikast, seda rohkem süüdistatakse heateo teinud rahvast rassismis.
Euroagentuuri ettekandes väidetakse, et tumedanahalised põrkavad Euroopas „kõikjal" kokku „lakkamatu diskrimineerimisega", seda tööturul, elamispinna otsinguil ja tervishoiusüsteemis, rassilise kiusamise ja vägivallaga olevat neil probleeme kõigis elusfäärides, mis euroriigis nad ka ei elaks. Lausa nii, et uus ettekanne mõistab hukka „rassismi häbiväärse taseme Euroopas".
Agentuuri väitel puutub iga teine tumedanahaline EL-i elanik kokku diskrimineerimisega, mis on hullem number, kui 2018. aasta ettekandes. Ja väidetakse, et see on alles jäämäe veepealne osa. Äkki siis diskrimineeritakse Euroopas 100% tumedanahalisi. Või kogunisti 128%.
Küsitleti 6750 mustanahalist kolmeteistkümnes Euroliidu liikmesriigis: Austria, Belgia, Saksamaa, Taani, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Poola. Portugal, Soome, Prantsusmaa ja Rootsi. Ausalt öeldes pooltuhat küsitletut iga paljumiljonilise elanikkonnaga riigi kohta on kuidagi vähevõitu ulatuslike järelduste tegemiseks, seda enam et sotsioloogilised aktivistid esitavad kindlapeale suunavaid küsimusi.
Kõige hullemad „tulemused" on saadud Austrias ja Saksamaal, mis on aafriklaste ja asiaatide vastuvõtmise suhtes kõige sallivamad ja heldekäelisemad! Kolmandal „kohal" on aga mustanahaliste kaebuste kohaselt maailma õnnelikuma elanikkonnaga riik Soome! Migrandid aga on seal nii rõhutud ja õnnetud, et mine või Somaaliasse tagasi.
Kujutage ette, et sisserändajate surve all hääbuva põlisrahvaga Austrias ja Saksamaal väitis kaks kolmandikku(!) tumedanahalisi, et neid diskrimineeritakse. Seega mida rohkem migrante riiki lubatakse ja neid toetatakse kohalike arvelt, seda valjem ülalpeetavate nurin ja solvavad süüdistused.
Kõige vähem rassistlikuks riigiks osutus aga Poola, kuhu metsikuid migrante sisse lihtsalt ei lasta ja pekstakse piiril tagasi.
Küsitluses on ka naljakaid kohti: väidetakse, et viimase viie aasta jooksul peatati iga neljandat Euroliidu mustanahalist elanikku politsei poolt „rassi pärast". Missuguseid järeldusi peaksid sellest tegema euroriigid – et tumedanahalistele politsei ülesanded avaliku korra pidamisel ei tohi laieneda? Huvitav, kui palju siis kontrolliti valgenahalisi ja näiteks asiaate? Äkki on põhjus mitte rassis, vaid käitumises, mis johtub paraku ka mõnede rahvaste omapärastest traditsioonidest, näiteks Aafrika vägistamiskultuurist, mis on ka Eestis juba teada-tuntud.
Mida rohkem migrante võtavad vastu Austria ja Saksamaa, mida rohkem lömitatakse piiririkkujatest illegaalide ees, seda rohkem vaenavad sisserändajad kohalikke „rassiste", kristlasi, juute, nende kultuuri, elulaadi, ka nende lapsi, keda Euroopas tõugatakse, vahel koos emadega, mõne õnnetu eritrealase poolt rongi alla. Eestis on olemas samalaadne kogemus, kui okupatsiooni perioodil siia kolinud venelased ja nende järglased on seni ajani Venemaa terroristliku poliitika pooldajad ja ei taha tundagi ei eesti keelt ega kultuuri.
Ma ei tea, kuidas lahendatakse lõpuks eutanaasia küsimus Eestis, meil üks kaabakas juba parseldas inimestele omatehtud portatiivseid gaasikambreid, et masendunud kaaskodanikud lämmataksid ennast nii, nagu fašistid surmasid gazvagenites juute.
Aga ma olen kategooriliselt selle vastu, et Eesti riiki koos eestlaste, juutide, venelaste ja ukrainlastega hukataks Euroopa Liidu hullus gaasiautos, mis kasutab muudest kultuuridest inimesi gaasina eurooplaste lämmatamiseks. Kui „põhiõiguste agentuur" jätkab sellist lausa marutõbist valgete põliseurooplaste laimamist ja nende vastu vaenu õhutamist, on sellise ässitusasutuse loonud Euroopa Liit samasugune kuritegelik „pahupidi" rassistlik organisatsioon, mis vägistab „väiksemaid vendi", ja sellest tuleks siis kiiremas korras välja astuda.
Eesti on meie kodu. Iga roju, kellele pererahvas ei meeldi, mingu tagasi oma koju.
Ainult nii.