Üllatus! „Psühholoog“ tuli peretütart soovahetusoperatsioonile viima? Aleksandr Krasnoselski maal (foto: gallery30.ru)

Täna tekitatakse lõhet vanemate ja laste vahel, põlvkondade vahel, kaotatakse emad, isad, vanaemad, vanaisad nii terminoloogiliselt kui ka juriidiliselt, kustutatakse emakeelt ja sugu. Sellega tegelevad poliitikud ja ametnikud on samasugused äraandjad ja küüditajate käsilased, nagu olid nende vaimsed eelkäijad okupatsiooniajal, lihtsalt käsuliin kulgeb teisest kohast, kirjutab Ivan Makarov.

Hetkel, kui eurooplased hakkasid koloniseerima Austraaliat, elas seal umbes miljon põliselanikku. Täna on nad peaaegu täiesti assimileerunud ja elutsevad suuremates asulates, nendel pole enam maid ja nad reeglina ei räägi ka oma keelt. Kõik see sai juhtuda suuresti tänu aastaid praktiseeritud laste äravõtmisele aborigeenide peredelt. Selline tulevik luuakse praegu ka eestlastele, kelle peresid ja peretraditsioone laimatakse, naeruvääristatakse ja lõhutakse, seda nii meedia, migratsiooni kui ka seadusandluse abil.

Tekitatakse ja süvendatakse lõhet vanemate ja laste vahel, põlvkondade vahel, kaotatakse emad, isad, vanaemad, vanaisad nii terminoloogiliselt kui ka juriidiliselt, kustutatakse emakeelt ja sugu. Sellega tegelevad poliitikud ja ametnikud on samasugused äraandjad ja küüditajate käsilased, nagu olid nende vaimsed eelkäijad okupatsiooniajal, lihtsalt käsuliin kulgeb teisest kohast. Oma rahva alandamise ja kaotamise eesmärgist on nende jaoks veelgi tähtsam vaid Eesti rahva tagant varastamine – varastatakse miljoneid ja nüüd üritatakse varastada ka lapsi.  

Märtsis kiitis riigikogu 74 poolthäälega heaks sotsiaaldemokraatide esitatud psühhiaatrilise abi seaduse muudatuse, mis lubab alaealistel pöörduda iseseisvalt psühhiaatri poole. Vastu hääletas vaid 19 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikut. Tollal ütles juubeldav sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt: “Täna veel kehtiv piirang, mis keelab alaealisele anda psühhiaatrilist abi ilma vanemate või kohtu loata, on korduvalt takistanud laste aitamist. Küll ja küll on juhtumeid, kus laste vaimse tervise hädad saavad alguse perekonnast.“

Loomulikult sai mainitud ka perevägivald, kuna sotside üks ilmselgeid eesmärke ongi eksponeerida perekonda vägivalla ja usaldamatuse pesana ning seadustada olukord, kus üsna kõikuva kvalifikatsiooni, erineva maailmavaatelise fanatismi astme ja kontrollimata vaimse tervisega võõral, antud juhul ametnikul ja psühholoogil on võrreldes lapse enda vanematega suuremad volitused ja privileegid. Isale-emale vastandatud lapsest võib saada eeskujulik feminist ja seksuaalvähemlane, teda võib lahutada tema enda õudsast perest ja anda üle toredale omasooliste leibkonnale. See on sotside poolt olelusvõitluse seisukohalt üsna ratsionaalne samm, nad mõtlevad omaenda poliitilisele tulevikule: mida rohkem oma vanemate peale kaebavaid Pavlik Morozoveid, seda suurem punaste Küttide valijaskond. 

Vihjates sellele, et ka volitatud psühholoogidel võivad olla oma veidrused, pidasin silmas seekord mitte nokunäitamise laulu lasteaia lastele esitanud Rita Holmi, vaid näiteks 16. aprillil EPL-is avaldatud lugu „Voldemar Kolga: feminism vabastab mõtlemise“ toredat autorit, kelle aastatetagune esinemine ühes telesaates ei kustu meelest, seda enam et sellest kirjutas 21. oktoobril 2003. aastal ka Õhtuleht: „Viimase «Ekskursiooni» kõige pilkupüüdvam number Kroonika seksikate peol kuulus vaieldamatult kolmikule: Riho Rõõmus, elukaaslane Marje Hansar ja psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga diskussioon seksi teemadel. Viimane suudles Marje rindu otse ta mehe silme all, näpistas naist tagumikust ja kirjeldas, kui märg on daami ihu. Seda võis ekraanil näha mitu minutit järjest. Rõõmuse ilmselgelt vindine naine lahkas lahkelt perekondlikku seksuaalelu, mille sekka kuulusid Kolga unustamatud killud naise keha kohta: „Tõsta büst ette, oled kobedam!“ Psühholoog tegi neid manipulatsioone veel sellise intellektuaalse näoilmega, et võrreldes sellega on pekikäntsakat kugistav „Kälimeeste“ Udumuna peremees lausa Aristotelese näoga. Kuna tegemist on kuulsa tipparstiga, siis missuguste iseärasustega võivad olla mõned teised varjus olevad psühholoogid, kelle töö on äärmiselt raske ja närvesööv? Ja laps läheb nende juurde vanemate teadmata… 

Loomulikult ei räägi meie vasakliberaalne peavoolumeedia sellest, missugune on teiste maade analoogne kogemus, aga kuna meie teleoperaatorid pikivad meile pakutavad paketid heldekäeliselt täis ka kohustuslike Venemaa telekanalitega, võib ju hakata sellest meie Eesti ettevõtjate kombel ka kasu lõikama: nemad tellivad Kremli kanalitelt miljonite eurode eest reklaami, meie aga saame separeerida enda jaoks sellest propagandistlikust uudistevoost täiesti dokumentaalsed lood, mida mitte kunagi ei näita AK. Kui keegi nimetab praegu ebasõbraliku võõrriigi kanalite jälgimist lausa reetmiseks, siis pööraksin tähelepanu Eesti intellektuaalse rocki ühe looja Tajo Kadajase sõnadele: „Maksumaksja rahast ülalpeetav ERR käitub nagu võõrriigi ringhääling. Seadusega sätestatud poliitilise tasakaalu nõuet eiratakse“ (Uued Uudised, 17. aprill 2021). Nii et üks võõrpropaganda ees või taga… 

14. aprillil näitas Venemaa kanal NTV oma uudistesaadetes reportaaži Kanadast, kus arreteeriti 15-aastase tüdruku isa. Kui keegi nüüd arvas, et lapsevanem väärkohtles oma last ja näiteks puudutas tema intiimpiirkonda, siis isa hoopis tahtis, et võõrad täiskasvanud hoiaksid oma käed tema tütre suguorganitest ja saatusest eemal. Robert Hooglandi süü seisneb selles, et ta keelas oma tütrel sooritada soovahetusoperatsiooni seni, kuni tüdruk saab täiskasvanuks. Kaks aastat tagasi lubas Briti Columbia provintsi ülemkohus oma otsusega Hooglandide 13-aastasel tütrel vanemate vastuseisust hoolimata alustada ettevalmistusi soovahetuseks. Ema lõpuks alistus, isa aga hakkas vastu, pöördus meedia poole ja süüdistati asja avalikustamise eest „oma lapse kohta käiva delikaatse informatsiooni avalikustamises“. Isa arreteeriti ja ta võib sattuda 5 aastaks trellide taha.  

 „Mis saab, kui lõhkeb see illusoorne mull, mille nad lõid lapse ümber? Ta ei saa enam tagasi pöörduda ja jälle olla tüdruk. Muidugi jääb ta tüdrukuks, kuid mitte oma terves kehas. Tema hääl jääbki madalaks ja tal tuleb alati habet ajada, ta ei saa lapsi, ei saa luua perekonda. Lapsed isegi ei saa aru sellest, mida kõik see tähendab. Mida oskab 13-aastane laps mõelda oma lastest ja perekonnast?“, räägib isa. Tema tütar eelistas kanda teksaseid ja mängida poistega, millele pööras tähelepanu koolipsühholoog, kes kutsus tüdruku konsultatsioonile ja soovitas lapsele mõelda soovahetusoperatsioonile. Loosse kaasati arstid, vanemad said siiski teada nende selja taga nende lapsega toimunust ja üritasid sekkuda, kuid siis kaevati asi kohtusse, otseloomulikult ei teinud seda laps ise.  

„Need inimesed võtsid vanemate loata nende 13-aastase lapse ja rääkisid talle augu pähe, et tema sugu ei vastavat sünnijärgsele, surusid selle oma arvamuse läbi ja nüüd laps viibib soovahetuskliinikus Vancouveris,“ räägib Hooglandi eestipärase perekonnanimega advokaat Carey Lind. Praegu on Roberti tütar 15 aastat vana, ta saab testosteroni ja puberteediarengut pärssivaid preparaate ning valmistatakse ette lõikuseks. Isa ei tohi oma tütrega kohtuda ja 14. detsembri 2020. aastal keelas kohus Hooglandil kogunisti nimetada oma tütart tütreks (tüdrukuks). Kui isa julgeb rääkida temast kui tütarlapsest, võib see tema jaoks tähendada täiendavaid vangla-aastaid. 

„Ma olen sunnitud vaatama pealt, kuidas nad ruineerivad minu täiesti tervet last. Ja ma ei saa mitte midagi teha, ainult olla eemal, sest nii on otsustanud kohus. Muidu satun trellide taha,“ ütleb Hoogland. Isa ei ole selle vastu, et tema tütar “vahetaks sugu”, kui ta tõesti ise seda tahab. Isa lihtsalt palub sellega oodata, kuni laps saab täiskasvanuks ja on suuteline ise vastu võtma otsuse ilma psühholoogide ja arstide poolt avaldatava surveta. Robert Hoogland tõdeb, et tüdrukut survestas koolihariduse süsteem – seal peetakse seksuaalse ja soolise identiteedi tunde, õpetatakse transgenderite ideoloogiat. Koolis omistati tüdrukule mehenimi selleks vanematelt luba küsimata. Kool teostas iseseisvalt tüdruklapse sotsiaalse transformatsiooni psühholoogi toetusel, kelleks on genderideoloog Wallace Wong. Kohtus „esindas“ lapse huve „genderidentiteedi aktivist“ Barbara Findley.

Isa oma „psühholoogide“ ja riigi poolt sandistatava tütre portreega. Seda pilti julgeb näidata vaid Venemaa televisioon. Kuvatõmmis.

Kui loed kõigist nendest mõistusevastastest vempudest, tuleb meelde Josef Mengele, kes anatomeeris elusaid imikuid, kastreeris anesteesiata poisse ja mehi, uuris kõrgepinge elektrilöökide abil naiste vastupidavust ja ükskord steriliseeris terve poola nunnade rühma röntgenikiirguse abil. Mille poolest erineb see, mida tegi Mengele või tehakse kaasaegses Hiinas uiguuri naistega, Hooglandi alaealise tütrega kallal teostatavast eksperimendist Vancouveri soovahetuskliinikus? Ehk selle poolest, et Mengele kasutatud kiirguse asemele tulid kaasaegsemad meetodid? Kanada kohtu käitumine on pesueht plagiaat: isa koonduslaagrisse, tütar steriliseerimisele – kõik see on juba olnud, aga õppust me ikka ei võtnud.

Kunagi ammu, kui Osmani impeerium orjastas Balkanimaid, võtsid vallutajad alistatud vastastelt lapsed ära ja kristlikest maadest röövitud lapsed kasvatati islami vaimus, nii et nendest said sultanaadi fanaatilised pooldajad ehk janitšarid, kes olid ülimalt ustavad sultanile ja äärmiselt julmad tema vaenlaste vastu. Türklased käitusid täies vastavuses idamaise sõjatarkusega: „Kui tahad võita vaenlast, siis kasvata tema lapsi.“ 

Seepärast siis, kui keegi tahab mängida meie vastu meie lapsi ja tegeleda ise nende kasvatamisega „uusnormaalsuse“ vaimus, ründab kirikut, kristlikke väärtusi ja eesti peret, tuleb meil lõpuks mõista, et see „keegi“ peab meid vaenlasteks ja käitubki nagu vaenlastega. Kas on ikka mõistlik ikka ja jälle valida ja toita neid, kes peavad sind tänutäheks vaenlaseks?