Meil surutakse eesti rahvast kohutavate hindadega maadligi, rünnatakse iga päev meedias, kurnatakse süvariigi poolt soperdatud seadustega, ujutatakse üle sadade tuhandete sisserännanutega, tsenseeritakse eestlaste vaba sõna ja karistatakse tõe lausumise eest, rõvetsetakse meie laste kallal juba lasteaedades – ja poliitilised sullerid räägivad veel valimiste eel mingist „vene kaardist", nendib Ivan Makarov.
„Katariina suurnikud mängisid kaardilauas maha kümneid tuhandeid sunnismaiseid talupoegi. Hommikul ärgates said talupojad tihtipeale teada, et nad on teise peremehe omand. Mõisateenijatest preilisid, eriti kenasid, panustati kolossaalsete summade vastu" – ajakiri „Азарт", 1907. a.
Täna on Eestis tekkinud olukord, kui venekeelsed EV kodanikud hakkavad enne valimisi lausa jälestama reformierakonda kui „pedofiilide parteid". See tekitab erilisi krampe siinses venekeelses meedias, mis sai äsja Kaja Kallase valitsuselt korraliku rahasüsti.
Loomulikult oodatakse tellitud tulemust kogu raha eest, seepärast täitusid nüüd ka venekeelsed väljaanded hüsteeriliste lugudega EKREst, kelle taha olevat hakanud koonduma venekeelsed valijad. See on nii jabur foobia, et ei oska seda mitte kuhugi liigitadagi. Rahvuskonservatiivide vastu on mobiliseeritud ka kogu siia Venemaalt imporditud „vene liberaalide" armee, kes on üle võtnud paljud venekeelsed väljaanded. Rahvuskonservatiivide vastu tõusis keskerakond, mis talle omases kujutlusvõime piiratuses hakkas isegi uskuma, et kaotab valijaid just nendele. Sotsid, kelle spetsiifilisi füsioloogilisi väärtusi venelased niikuinii ei hinda, hirmutavad venekeelseid konservatiivide natsionalismiga.
Praegu kardab valitsev valeisamaalaste poolt toetatud sotsliberaalne klikk venekeelsete Eesti kodanike toetust EKREle rohkem, kui Venemaa vägede sissetungi. See on aga teadlikult teeseldud foobia, sest Toomi, Stalnuhhini ja teiste keskputinistide valija ei toeta isegi unes kõndides rahvuskonservatiive, nagu moslem ei sööks seapraadi. „Vene kaart" Eesti valimisvõitluses on parlamendivalimiste puhul alati olnud ülehinnatud, mida ei saa öelda kohalike valimiste kohta, kus saavad lisaks uimerdavatele ja omavahel tõrelevatele eestlastele võimu valida ka rohked üksmeelsed Putini alamad.
Tänu keskerakonnale elab Jevgeni Ossinovski Tallinna kulul nagu kuninga kass, sotside fraktsioon linnavolikogus surub läbi kõik oma lollused – rohepööret, punaseid jalgrattateid, autojuhtide ahistamist, milleks kulutatakse meeletult palju raha ja töökate linlaste eluruumi. Mida maksab üksnes Tallinna ööelu nõuniku Natalie Metsa sotsiaalne ametikoht, kus riigilt tasuta menstruatsiooni hügieenitarbeid nõutav aktivist imiteerib töötegevust. On veel värskelt meeles tema mullune vägitegu, kui ta koostöös Noorte Sotsiaaldemokraatide juhi Õnne Paulusega andis 11. mail riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle 3256 allkirja tasuta tampoonide nõudmisega.
Nüüd aga istub keskerakonna juht linnavolikogu viimses reas, nagu Toots, ja kuulab koos teiste rahvaasemikega presiidiumist kostvat roosat iba ja ülbitsemist.
Kuid keskerakond võib iga kell lõpetada koostöö sotsidega Tallinna koalitsioonis ja võtta nende käputäie häälte asemel puuduvad mandaadid mõnelt teiselt erakonnalt. Nii et sülepuudli privileeg tuleb välja teenida, ja kuna paljud keskerakonna valijad jooksevad praegu väidetavasti EKRE poolele üle, mis on bluff, hakkasidki sotsid hirmutama EKRE-ga nii eestlasi kui ka venelasi, et need eksinud hinged (hääled) tagastada kõlvartistidele.
Siit ka sotside äärmiselt agressiivne rünnak EKRE fraktsiooni juhi Mart Kallase aadressil läinud nädala Tallinna linnavolikogu istungi alguses. See oli paljude linnavolinike jaoks ootamatu, ja ainult Eesti 200 liikmed hakkasid plaksutama, sest nendele imponeerib kõik, mis soodustab nende provokatsioonierakonna eesmärkide saavutamist – olla Eesti riigi ja rahvuse surnumatjad. Selles püha ürituses segavad neid, sotse ja reformierakondlasi justnimelt konservatiivid, kes eriti ärritavad sotse oma vastuseisuga Tallinna autoliikluse väljasuretamisele ja tänavate võõpamisega esialgu punaseks, siis vikerkaarevärviliseks.
Istungi alguses peetud sõnavõtus süüdistas sotsiaaldemokraat Maris Hellrand fraktsiooni nimel Mart Kallast jalgratturi ründamises ja nõudis, et Kallas loobuks linnavolikogu liikme mandaadist ja ka autojuhiloast. Sealjuures viitas ta mingile episoodile seriaalist „Kättemaksukontor", mida vähemalt pooled linnavolinikest ju ei vaata, olles Vene kodanike poolt valitud Kremli kanalite püsivaatajad. Ka paljud vaimselt arenenud eestlastest volinikud ei vaata sellist jama, millele viitasid sotsid.
„Võrdlusi ja paralleele võib silme ette tulla veelgi – globaalses mastaabis näiteks ka Venemaa väidab, et tundis ennast Ukraina poolt ohustatuna ja pidi seetõttu ründama," ütles sots Hellrand.
See oli küll hiilgav „võrdlus ja paralleel" – Kallas kui Venemaa ja vene keeles ropendav ning autot jalaga taguv ja jalgrattaga viskav maskis jalgrattur kui Ukraina. Aga nagu me nägime kõik need aastad pärast Suurt Oktoobrirevolutsiooni Venemaal, sotsialistid ongi lihtsalt verejanulised idioodid.
„Aga asi on naljast kaugel. Isegi mina ei tulnud täna siia rattaga," jätkas süüdistamist Hellrand, kes ilmselt arvas, et linnavolikogu ees teda oodatakse ja sõidetakse temast autoga üle.
Linnavolikogu sotside fraktsiooni liider Raimond Kaljulaid, kes on ka riigikogu riigikaitse komisjoni esimees, töötab samuti kahtlema löönud venelaste tagasiajamise kallal keskerakonna leeri, avaldades vene Delfis 3. novembril loo lõbusa pealkirjaga „EKRE erakond – võltsrahutuvid", kus autor tõstatab küsimuse, et kas Venemaa suunab Mart Helme tegevust. Hea küsimus Kremlis saladuslikel asjaoludel käinud ja Putinit siia kutsunud endise (?) luuraja naise Kersti Kaljulaidi lähisugulaselt. Nüüd jah kõik me kardame, et Putin võttiski meest sõnast, naist ninast ja võib tõesti tulla. Aga nagu ütles tollal Kersti Kaljulaid, ta tahaks olla laua taga, mitte menüüs. Tema ilmselt ei olekski, mida ei saa öelda eestlaste kohta.
Endine Vene diplomaat ja Komsomolskaja Pravda toimetaja Oleg Samorodnij, kes on Eesti piiril omal ajal isegi skandaale korraldanud, kuid nüüd on eeskujulik sotsliberaal, avaldas EPLis 4. novembril loo „Papa Helme „nõiajahi" esimesteks ohvriteks langevad kohalikud venelased" alapealkirjaga „EKRE on kaasaegsed mikrofašistid".
Mul on keeruline seda putinistlikust retoorikast laenatud rumalust kommenteerida, kuna olen ise andnud härra Samorodnile päris palju eetriaega raadios, aga siis rääkis ta hoopis teisi asju. Kõik muutub, ja inimesed samuti. Ka sots Kaljulaid oli kunagi tulihingeline keskerakondlane, ja praegune „Talina" aselinnapea keskerakondlane Belobrovtsev oli tulihingeline sots, kes keeldus ametlikult sotside venekeelses portaalis kirjutamast sõna Tallinn kahe „n"-iga, millest oli juttu ka Vikerraadio saates Uudis+, ja Lauri Hussar helistas Belobrovtsevile ja tõreles temaga väljaspool eetrit. Aga ka Lauri on nüüdseks kõvasti muutunud.
Liberaalses vene Postimehes ilmus 4. novembril kurnav mammutartikkel „Slaavlastest emigrantide lained ja kolmesendine elekter: kas jultumus toob EKREle võidu?" Seal tehakse konservatiive maha pikalt, põhjalikult ja väsitavalt.
Ja selliseid lugusid avaldatakse Kaja Kallase valitsuse poolt hiljuti sadu tuhandeid või isegi miljoneid saanud venekeelses meedias lausa iga päev. Kes maksab, see tellib ka ekrefoobiat.
Ajal, kui sotsid ja reformierakondlased üritavad veenda venelasi mitte toetama konservatiive, ajades vene valijaid tagasi keskerakonna leeri, mis on vaatamata etkaristide-kõlvartistide põlisele venemaameelsusele liberite jaoks väiksem probleem, kuna nad kõik töötavad rahvusriigi elimineerimise suunas, siis Isamaa tahab EKRElt ära võtta eestlastest valijad, sest isamaa reeturite jaoks on see ainus võimalus ületada valimiskünnist.
Oktoobri lõpus mitmes väljaandes avaldatud Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi lugu „EKRE räägib eesti keeles üht, vene keeles teist juttu" on nii algeline, korrates kõiki reformierakonna lihtlabaseid süüdistusi konservatiivide aadressil, et hakkad kahtlema juba härra Seederi poliitilises adekvaatsuses. Seda enam et EKRE juhtfiguurid enamuses ei räägi ja ei tahagi rääkida vene keelt. Vahel harva annab intervjuusid Mart Helme, kes oli kunagi suursaadik Moskvas. Kõik ülejäänu on ajakirjanike poolt tõlgitud eesti keelest.
Seederi poolt avaldatud, kuigi tõenäoliselt mitte kirjutatud silmapaistvalt alatu lugu on oma räiguses võrreldav Juku-Kalle Raidi Helme-teemalise looga Postimehe ELU 25-s, mis on isegi Raidi kohta erakordselt sovetlik purjus inimese tekst. Aga „isamaalaste" Postimees selliseid tekste aina meelsamini avaldab.
Isamaa ei toetanud riigikogus seaduseelnõud ohjeldamatu sisserände piiramisest; Isamaa käitus nagu viimane argpüks Pentus-Rosimannuse ja nüüd ka „lastefotograafi" Marko Mihkelsoni juhtumite puhul. Ei tasu enam rääkida meile rahvusriigist, keelest, pereväärtustest, lastega peredest ja muust, mille abil sai Isamaa võimule selleks, et seda kõike pilastada ladusas koostöös reformierakonna ja sotsidega, venestades Eestit kardetavasti lõplikult. Pole mingi ime, et Kersti Kaljulaid just Isamaa ridadest võrsus.
Aga Helir-Valdor Seederi, Kaja Kallase ja teiste erakonnajuhtide kabuhirm, et venelased toetavad EKREt, on naeruväärne ja enamasti ikka teeseldud. Lihtsalt teatud osa venekeelsete elanike jaoks on EKRE kui massimmigratsiooni, pedofiilia, pederastia, usuteotamise kindel vastane ja korruptsioonist puremata poliitiline jõud vähem vastik, kui teised Eesti erakonnad.
Seeder kirjutab: „Tänaseks ongi EKREst kujunenud suuruselt teine vene erakond Eestis."
Nagu ütles üks „Sügise" filmi põrsa omanikust tegelane kutsumata isikutunnistustega külalistele, „Mis jama te ajate?" On ju olemas parteinimekirjad, ja sealt annab venelasi ikka tikutulega otsida.
Küsimus pole muidugi EKREs, sest ühe erakonna väärtus võrreldes rahva huvide ja tulevikuga on kaduvväike. Küsimus on konservatiivides, kel on antud juhul reaalne võimalus, võib-olla viimane, päästa Eestit kui riiki, päästa eesti keel, kultuur ja eesti rahvas sellest multikulti reovee totalitaarsest kollektorist, kuhu lükkavad meid moraalselt laostunud vasakliberaalid.
Tänase seisuga on meil reformierakonna poolt seadustatud kogunisti pedofiilia, mille poolt astusid välja ka mõned arstid-jolleristid, poliitikud, ajakirjanikud. Viimased asju nende õigete nimedega nimetada julgenud sõnavõtjad on tühistatud, pannakse kinni tuntud raadiosaateid, nagu ammu tehakse Venemaal. Sotsliberaalne meedia on tõhusat tööd teinud, laste väärkohtlemise kinnimätsijaid on peavoolumeedias ja sotsiaalvõrgustikes hirmutavalt palju. Meil rünnatakse isegi väärkoheldud laste huve kaitsvaid advokaate.
Meil surutakse eesti rahvast kohutavate hindadega maadligi, rünnatakse iga päev meedias, kurnatakse süvariigi poolt soperdatud seadustega, ujutatakse üle sadade tuhandete sisserännanutega, tsenseeritakse eestlaste vaba sõna ja karistatakse tõe lausumise eest, rõvetsetakse meie laste kallal juba lasteaedades.
Ja poliitilised sullerid räägivad veel valimiste eel mingist „vene kaardist".