Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni nõunikud on kinnitanud, et nende poole saab e-valimiste küsimustes pöörduda ka parlamendi aseesimees, kellel on võimalik ühtlasi paluda, et organisatsioon teeks Veneetsia komisjonile ettepaneku osaleda e-valimistele hinnangu andmisel. Riigikogu aseesimehel Arvo Alleril (EKRE) on seega võimalus seda rada pidi Veneetsia komisjonile esitastud taotlusega edasi minna, pakuvad välja erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid liikmed Jaak Valge ja Andres Aule.
Väikese riigina vajab Eesti oma edulugusid, et olla maailmas märgatud ja hoida rahva uhkustunnet oma riigi üle. Vahel aga on meie edulugudel kalduvus jõuda – kujundlikult – pjedestaalile, mis peaks justkui olema väljaspool riigisisest kriitikat. Teisisõnu võib mõne eduloo uskumisse sugeneda, kui taas kujundlikult väljenduda, religiooni tunnuseid, mille puhul ei soovita kõiki aspekte sügavuti, maksimaalse võimaliku objektiivsusega analüüsida.
E-valimistest on saanud Eesti riigi juhtimist mõjutav mehhanism ja seega demokraatia seisukohast põhjapanev, tundlik küsimus, mille käsitlemisel ei tohi kinni pigistada mitte ühtegi silma. Kas e-valimised on ka tegelikult Eesti edulugu, selgub ehk tulevikus, kuid praegu ei näi nende kritiseerimine ega isegi kriitiline analüüsimine olevat paljudes ringkondades tervitatav, olgugi et usaldus e-valimiste vastu on alates 2017. aastast järjest langenud ja seni viimasel küsitlusel, mis tehti 2023. aastal, pidas e-valimisi usaldusväärseks alla 60% Eesti valijaskonnast. Õhku jäänud põhimõtteliste vastuolude hulgas, mis ei ole seni päriselt lahendust saanud, võiks mainida järgmisi.
E-hääletamist puudutavates küsimustes on Eestis väga keeruline, kui mitte võimatu kaitsta kogu valijaskonna õigusi ja huve tervikuna. Valija üksikkaebus ei saa tõenäoliselt viia valimistulemuse tühistamiseni, isegi kui oleks põhjust oletada valimiseeskirjade mastaapsemat rikkumist.
E-hääletamise protsess ja tulemused ei ole tervikuna kontrollitavad ega läbipaistvad. Sellele on 2023. aastal tähelepanu juhtinud nii valimisvaatleja Märt Põder kui ka Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon (OSCE).
Puudustele Eesti elektroonilise hääletamise vaadeldavuses ja läbipaistvuses on juhtinud tähelepanu Eesti valimisvaatlejad kollektiivselt 2023. aasta pöördumises.
Tagatud ei ole salajase ja isikliku hääletamise nõuded, mis tulenevad muuhulgas Eesti põhiseadusest ja Euroopa Nõukogu komisjoni ,,Demokraatia õiguse kaudu" (ehk Veneetsia komisjoni) hea valimistava koodeksist.
Valijatel ega vaatlejatel ei ole võimalik olla kindel, et hääletamise või häälte lugemise ajal töötab kompileerituna serveris täpselt seesama kood, mis on ametlikult kinnitatud e-hääletamise tarkvara lähtekoodina. Samuti ei saa olla kindel, et serveris ei tööta muu tarkvara, mis võib valimistulemusi mõjutada. Seetõttu on valijad ja vaatlejad sunnitud selles küsimuses vähem või rohkem pimesi usaldama Riigi valimisteenistust (või Vabariigi Valimiskomisjoni). Teoreetiliselt on võimalik käivitada serveris kood, mis näiteks võib anda valimistulemuse teatava kaldega. See võib pärineda väljastpoolt organisatsiooni, aga ka seestpoolt, ilma et seda oleks võimalik isegi tuvastada, ning seetõttu ei tohiks usaldusväärsust lihtsalt eeldada.
Euroopas on olemas organisatsioon, mis annab sõltumatuid hinnanguid põhiseaduslikes küsimustes demokraatia ja õigusriigi valdkonnas: eespool nimetatud Veneetsia komisjon, kellelt saavad hinnanguid paluda riigi põhiseadusega ette nähtud institutsioonid.
Just nendel põhjustel käis üks käesoleva artikli autor, Jaak Valge möödunud aastal välja mõtte pöörduda e-valimiste kohta hinnangu saamiseks Veneetsia komisjoni poole ning teine artikli autor, Andres Aule koostas riigikogu EKRE fraktsiooni tellimusel selle pöördumise palvega hinnata, kas Eesti internetihääletuse süsteemi jätkuv kasutamine on õigustatud ja turvaline ka siis, kui need vastuolud on lahendamata. Käesoleva aasta 2. mail esitati pöördumine nõutud vähemalt 21 allkirjaga riigikogu menetlusse.
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas 10. septembril jätta pöördumise suhtes seisukoha võtmata ning saata eelnõu riigikogu täiskogule 17. septembril hääletamiseks. Põhiseaduskomisjonis on enamus koalitsioonil ja niisugune otsus viitas, et tõenäoliselt hääletaks riigikogu täiskogu pöördumise Veneetsia komisjonile saatmise vastu.
Kaks päeva hiljem, 12. septembril selgus, et mure selle pärast, et koalitsioonisaadikud Veneetsia komisjoni poole pöörduda ei soovi, ei olnud ilmaaegne. Seda pöördumist ei soovita riigikogu täiskogus üldse arutada, sest vastu hääletada oleks ebamugav. Nimelt võttis suvel Reformierakonnaga ühinenud Alar Laneman nüüd oma allkirja pöördumiselt tagasi, mistõttu ei ole sellel enam 21 allkirja ja pöördumine langes riigikogu menetlusest välja. Arvatavasti suudaksime leida mõne teise riigikogu saadiku, kes puuduva allkirja annab, kuid siis algaks kogu protsess otsast peale: põhiseaduskomisjon võib eelnõu menetlusse võtta alles seitsme töönädala möödudes.
Võib arvata, et ka teised Eesti põhiseaduslikud institutsioonid nendes küsimustes Veneetsia komisjoni poole pöörduda ei soovi. Olgugi et need, kes on Eesti e-valimiste usaldusväärsuses ja turvalisuses niigi juba kindlad, saaksid kasutada Veneetsia komisjoni positiivset hinnangut veenvaks kinnituseks oma väidetele. Siiski vajaksid need küsimused – seejuures sõnastatuna vormis, mis ei ole kallutatud e-valimistele kui eduloole soodsa seisukoha saamiseks – erapooletut rahvusvahelist hinnangut.
Veneetsia komisjoni poole saavad pöörduda ka rahvusvahelised institutsioonid, nende seas OSCE.
Sellest teadmisest lähtudes leppisime 26. augustiks kokku kohtumise Varssavis OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroos (ODIHR), et arutada Eesti e-valimistega seotud küsimusi. Saime nimetatud OSCE büroo valimiste nõunikelt Goran Petrovilt ja Kseniya Dashutsinalt sellel kohtumisel kinnituse, et OSCE poole saab nendes küsimustes pöörduda ka riigi parlamendi aseesimees, kellel on võimalik ühtlasi paluda, et OSCE teeks Veneetsia komisjonile ettepaneku osaleda hinnangu andmisel pöördumises käsitletud küsimuste kohta. Otsuse, kas osaleda või mitte, langetab mõistagi Veneetsia komisjon ise, kuid igal juhul oleks ka juba ainult OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo üldine hinnang nendes küsimustes usaldusväärne, rahvusvaheline ja erapooletu.
Kuna OSCE ja selle kaudu ka Veneetsia komisjoni poole pöördumiseks on opositsioonil rada olemas, oleks see võinud kallutada koalitsiooni saadikuid riigikogus pöördumise esitamise poolt hääletama. Oleks olnud väärikam, kui seda oleks teinud kogu riigikogu, mitte vaid opositsiooni esindajad. Nüüd aga on koalitsioon selgelt näidanud oma suhtumist erapooletu rahvusvahelise hinnangu taotlemisse. Igatahes on riigikogu aseesimehel Arvo Alleril (EKRE) võimalus pöördumises käsitletud küsimuste esitamisega edasi minna, sest need vajavad vastust.
Kohtumise käigus selgus, et asjakohane oleks lisada pöördumise tekstile veel mõningaid täpsustavaid andmeid. Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid pakub selleks omapoolset koostööd ja vajadusel abi.