Ajaloolane Jaak Valge pidamas ettekannet konverentsil "Kas Eesti on demokraatiaks valmis?" Foto: SAPTK

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna parlamendisaadik Jaak Valge pidas  15. jaanuaril kõne, milles leidis, et teadusesse toob rohkem raha selle rahastuse- ja hindamismudelite pööramine näoga Eesti poole.

Valge on akadeemilises sfääris töötanud alates 1984. aastast ja on tunnustatud ajaloolane ning ühiskonnateadlane. Ta nendib oma kõne Facebookis kommenteerides, et "Olukorras, kus Eesti maksumaksja tagab Eesti teadusele märksa suurema osakaalu SKPst, kui Euroopa Liidu keskmine, on rahvusteaduste jätkuv alafinantseerimine täiesti ebanormaalne."

EKRE saadik jätkab: "Loomulikult olen seda [teaduse alarahastamist] oma nahal aastaid tundnud ning võiksin tuua mitmeid näiteid selle kohta, kus Eesti ühiskonnale olulised teemad on jäänud rahastamata osalt välisretsensentide ebakompetentsuse tõttu, kes Eesti ajaloo sõlmprobleemidest midagi ei tea, ja/või selle tõttu, et taotlusesse polnud kirjutatud piisavalt truudusevandeid vasakliberaalsele peavooluideoloogiale."

Valge vastab ka oma kõne kommentaaris küsimusele, et "kui EKRE on valitsuses, siis miks teaduse rahastamise osas midagi ära ei tehta"?

Tema vastus kõlab: "Riigikogu neljateistkümnenda [st tänase] koosseisu ajal on bürokraatia masinavärk [võrreldes RK 3., nn "tsiviliseeritud diktaatori" Konstantin Pätsi, koosseisu ajaga] kordi ja kordi tugevam, parlamendiliikme mõju märksa väiksem ning valitsemine silotornistunud."

Järjest suuremaks paisuvat bürokraatiamasinat koos valitsusasutuste "silotornistumisega" – olukorda, kus iga ministeerium ja minister ajab "oma (partei) asja" ning ühtsete arenguplaanide koostamine on sisuliselt võimatu – on Eesti ees seisva tõsiste väljakutsetena teadvustatud nii poliitikute, majandusinimeste kui ekspertide poolt pikki aastaid.

Oma riigikogus peetud kõnes rääkis Valge: "Väliseksperdid rõhutasid, et Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteem vajab senisest selgemaid temaatilisi prioriteete ning need prioriteedid peaksid lähtuma Eesti ühiskonna eesseisvatest väljakutsetest."

Edasi leidis Tartu parema maailmavaatega valijaid esindav saadik välisekspertide arvamuse ja EKRE vali(tse)misprogrammi vahel märkimisväärseid sarnasusi: "Aga mida sätestab EKRE programm? See kõlab järgmiselt: muudame teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks. Ehk teisisõnu kordavad eksperdid teiste sõnadega sedasama, mida EKRE programm."

Valge arvas oma kõne lõpus, et kõige kiiremini aitab teaduse rahastamise ree peale erarahastuse suurendamine, milleni omakorda viib Eesti heaks tehtav teadus. "[…] Meie teaduse rahastamise suurendamise võti on eelkõige erarahastuse suurendamises. Kuidas seda suurendada – eks ikka sedamoodi, nagu pakkusid nii EKRE kui väliseksperdid – nimelt teaduse rahastuse- ja hindamismudelite pööramisega näoga Eesti poole. See ei tähenda Eesti teaduse kapseldumist, küll aga senise, paljuski moepärase rahvusvahelistumisnõude ümbermõtestamist ja Eesti heaks tehtava teaduse prioriteediks seadmist," lõpetas Valge.

Toimetas Karol Kallas