Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 25. augustil, et lääneriigid peaksid ühes kuus Ukrainale, seda ainult Ameerika Ühendriikide relvade ostmiseks, andma miljard dollarit.
Miljardinõude esitas Ukraina president 25. augustil Kiievis ühisel pressikonverentsil Norra peaministri Jonas Gahr Store'iga. Store lubas omalt poolt, et Norra aitab Ukrainat mere- ja õhukaitsega, vahendab Epoch Times.
Lisaks relvaabile peab lääs üleval ka Ukraina riigistruktuure ja sotsiaalsüsteemi.
Ameerika Ühendriikide asepresident JD Vance andis 24. augustil intervjuu NBC Newsile ja saatejuht Kristen Welker uuris (12:07) temalt, et kui Venemaa välisminister Sergei Lavrov nõuab, et Venemaal oleks Ukraina julgeolekugarantiide osaline, siis kuidas Ameerika Ühendriigid sellele mõttele vaatavad? "Kuidas saab Venemaa tagada Ukraina julgeolekut kui see seda pommitab?"
Vance vastas:
"Esiteks, me ei räägi julgeolekutagatistest enne kui sõda on lõppenud. Loomulikult on Venemaa osa nendest kõnelustest, mis lõpetavad sõja. Loomulikult on neil selles [Ukraina julgeolekutagatistes] mingis osas võimalik kaasa rääkida.
Nad [Ukraina ja Venemaa] hakkavad sellest [Venemaa julgeolekutagatistest] rääkima. See ei tähenda, et Venemaa sõdurid jäävad Ukraina territooriumile, kuid kuidas on võimalik anda [Ukrainale] julgeolekutagatisi ilma sellest Venemaaga rääkimata? Seda on vaja antud sõja lõpetamiseks.
Seega ma arvan, et inimesed räägivad siin üksteisest pisut mööda. Ukraina julgeolekutagatistes osalevad paljud riigid. Ma arvan, et eurooplased mängivad suurt rolli. Samuti on palju riike üle maailma, kes võivad suurt rolli mängida.
Venelased kaasatakse [Ukraina julgeolekusse], kuna nemad on väga oluline osapool, kellega on vaja tapatalgute lõpetamiseks jõuda kokkuleppele.
Veelkord, see on viis, kuidas toimuvad läbirääkimised. Mõlemad pooled saavad midagi ja peavad midagi ära andma. See on suhtlemine mõlema poole vahel."
Tähelepanu tasuks pöörata Vance sõnumile, et julgeolekutagatistest räägitakse alles peale sõja lõppu. Millest võib vähemalt osaliselt järeldada, et Zelenskõi ja tema Euroopa toetajate nõudmine, nagu ilma julgeolekutagatisteta pole võimalik mingist rahust rääkida, on pisut arusaamatu.
Lisaks on Ameerika Ühendriigid korduvalt kinnitanud, seda erinevate kõrgete ametiisikute suu läbi, et nemad Ukraina sõda enam kinni maksta ei kavatse ja kui eurooplased tahavad Ukrainas sõdida, siis on see üksiti nende lõbu.
Erinevate analüüside kohaselt suudaks Ukraina Euroopa riikide toel pidada sõda Venemaaga kuskil kuus kuud kuni aasta. Kui abistamise lõpetaksid ka Euroopa suured riigid, siis üksi peaks Ukraina vastu üks-kaks kuud.
Euroopa riikide ja Euroopa Liidu probleem on tõigas, et suuremal osal neist raha ei ole ja massisisseränne ning majanduskriis on kodanike jaoks märksa suuremad mured.
Toimetas Karol Kallas