Üha enamad EKRE toetajad mõistavad, et valitsus ei saa lõputute skandaalide kontekstis püsima jääda. Kindlasti ei kavatse liberaalne meedia ja opositsioon loobuda iga võimaluse kasutamisest EKRE vastu suunatud skandaalide üles puhumiseks. Küll aga saab EKRE ise senisest kogemusest õppides vältida mõttetute skandaalide üles puhumiseks võimaluste pakkumist, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Sel nädalal taas palju kirgi kütnud ja valitsuse järjekordselt lõhki minemise veerele viinud skandaal seoses siseminister Mart Helme väljaütlemistega Soome uue sotsist peaministri kohta kinnitab üha enamates inimestes süvenevat veendumust, et kui EKRE tahab valitsusparteina tegutseda, tuleb mõttetuid pahameeletorme käivitav retoorika kontrolli alla saada.

Kahtlemata kasutavad ühte jalga sammuvad liberaalne opositsioon ja liberaalne meedia – ning tihti ka liberaalsed jõud valitsusparteides – ära iga võimaluse, et EKRE suhtes skandaalisädemed mitte ainult lõkkele puhuda, vaid ka tulekahjuks võimendada. Aga see ei tohiks enam ammu kellelegi üllatusena tulla – vastupidi, sellega peaks arvestama kui konstandiga. Seetõttu on mõttetu iga uue skandaali korral taas vaenulikke jõude süüdistada, kui ise neile kaardid kätte mängitakse.

Kui EKRE tahab valitsusparteina tegutseda, tuleb mõttetuid skandaale sütitav retoorika kontrolli alla saada.

Küsimus ei ole poliitilise korrektsuse nõudmistele alistumises, enesetsensuuri kehtestamises ega oma sõnavabadusest lahti ütlemises. Küsimus on selles, et sõnavabadust tuleb kasutada arukalt – reaalsetele probleemidele tähelepanu juhtimiseks sisulisel ja argumenteeritud moel, mitte emotsionaalseteks avaldusteks, millega saab küll tähelepanu, ent millel puudub isegi potentsiaal midagi head kaasa tuua.

Hiljutise skandaali puhul tähendaks see Soomes toimuvate poliitiliste ja ideoloogiliste protsesside informeeritud ja argumenteeritud lahtimõtestamist ja neist kajastuvate ohtude esiletoomist, mitte aga naaberriigi peaministri isiklikku solvamist. Esimene tee aitaks sisuliselt mõista, milliseid vigu peaks Eesti Soome kogemusest õppides vältima, teine tee viib – nagu elementaarse ettenägemise võimega inimesed peaks aru saama – paratamatult järjekordse skandaalini.

Oma tegevuse kavandamisel tasuks EKRE-l lähtuda mõnest lihtsast printsiibist.

Poliitikas pälvitakse rahva austust ja usaldust mitte suurte sõnade, vaid põhimõttekindlate tegudega – tõsise töö ja pingutuse ning nende viljadega.

Esiteks, pole mõistlik kutsuda esile sarnaseid skandaale, milles on palju kaotada, ent millest pole midagi võita. Teiseks, vältida tuleks selliste laviinide vallandamist, mille alt ei suudeta (ilma vigastusteta) välja tulla. Kolmandaks, aeg ja energia tasuks kulutada sisuliselt oluliste probleemide esile toomisele ja nende lahendamisele, mitte printsipiaalselt mõttetute skandaalide ohjamisele. Neljandaks, valitsuse liikmena ei saa endale lubada sama käekirja, millega riigikogu opositsioonisaadikuna harjuti – rollid on oluliselt erinevad.

Kokkuvõtteks – poliitikas pälvitakse rahva austust ja usaldust mitte suurte sõnade, vaid põhimõttekindlate tegudega, tõsise töö ja pingutuse ning nende viljadega. Eriti selge on see olukorras, kus tegutsetakse mitte reaalsete poliitiliste otsuste langetamisest kõrvale jäetud opositsioonipartei, vaid valitsuserakonnana. Näiteks loosunglikult süvariigist rääkimise asemel tuleks astuda tõsiseid samme probleemi tõestamiseks ning selle põhjuste tuvastamiseks, lahtimõtestamiseks ja ületamiseks. See ärataks tõepoolest lugupidamist ja austust.

Igal juhul mõistavad üha enamad EKRE liikmed ja toetajad, et valitsus ei saa lõputute skandaalide tulevärgis püsima jääda. Kindlasti ei kavatse liberaalne meedia ja opositsioon loobuda iga võimaluse kasutamisest EKRE vastu suunatud skandaalide üles puhumiseks. Küll aga saab EKRE ise senisest kogemusest õppides vältida selleks võimaluste pakkumist. Samuti saab langetada otsuse siseneda üksnes sellistesse konfliktidesse, mille keskmes on olulised põhimõtted, mis on suunatud tõsiste probleemide lahendamisele ja mille puhul on teoreetilinegi võimalus midagi olulist võita.

Martin Helme intervjuus Objektiivile: esimene pool aastat valitsuses oleme olnud justkui sõjas