PPA peadirektor Elmar Vaher 2021. aasta augustis Paides toimunud Arvamusfestivalil. Foto: Vikipeedia

Mis mõtet on kodanikel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolsete võimu kuritarvituse vastu kohtusse pöörduda, kui ka jõustunud kohtuotsusega kinnitust leidnud kuritarvituste eest ei pea mitte keegi mitte mingit vastutust kandma ei ametkondlikul ega poliitilisel tasandil, küsib Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Eelmisel nädalal jõustus Harju Maakohtu otsus, millega leidis kinnitust, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegutses ebaseaduslikult, käsitledes noort muusikut Emma Johanna Lepasood täiesti alusetult kevadel Toompeal toimunud meeleavalduste korraldajana, mõistes ta väärteos süüdi ja tehes talle väidetava õigusrikkumise eest trahvi. Kohus põrmustas PPA seisukohad nii totaalselt, et otsuse edasikaebamine olnuks mõttetu ja põhjustanuks PPAle riigikohtus üksnes piinlikkust.

Seejuures oli kõnealuse menetluse algatamisest saati ilmselge, et mitte mingit väärtegu ei ole toime pandud. Facebooki kinnises muusikute grupis esitatud ja vaid loetud minutite pärast eemaldatud kutse minna Toompeal toimunud meeleavaldustele musitseerima ei tee niisuguse kutse esitajast mitte kuidagi nende meeleavalduste korraldajat – seda enam, et kõnealused meeleavaldused olid selleks ajaks toimunud juba ligi nädal aega. Et väärtegu ei olnud toime pandud, seda nentis isegi väärteomenetlust läbi viinud politseiametnik, tunnistades samas kurioosumit, et ülevalt poolt on antud korraldus sellised menetlused algatada ja läbi viia.

Kujunenud olukorras võib teha mitmed olulised tähelepanekud.

Esiteks nähtub, et Eesti Vabariigi näol ei ole reaalselt tegu demokraatliku õigusriigiga, lehvitatagu vastupidist väitvaid propagandistlikke loosungeid kuitahes innukalt. Kui jõuorganid kuritarvitavad oma võimu selleks, et kiusata valitsuse poliitikat kritiseerivatel meeleavaldustel osalenud inimesi taga, surudes neile väljamõeldud süüdistuse alusel peale selgelt ebaseaduslikud menetlused, mõistes nad väärtegudes süüdi, solgutades neid nii ülekuulamistel kui ka kohtuistungitel ning viies sedasi teiste hirmutamiseks läbi justkui näidispoomist, siis teostub mitte demokraatlikule õigusriigile, vaid diktatuurilisele režiimile omane käitumismuster. 

Teiseks on tähelepanuväärne, et kõnealuse jämeda õigusrikkumise eest ei ole mitte keegi mitte mingiski vormis vastutust võtnud. PPA ei ole isegi mitte vabandust palunud, ei avalikult ega eraviisiliselt, rääkimata sellest, et kellegi suhtes oleks alustatud distsiplinaarmenetlus või et keegi oleks oma kohalt tagasi astunud. Niisiis näeme taas, et Eesti Vabariigis reaalselt vastutuse printsiip ei toimi, mis omakorda osutab järeldusele, et ametnikud ei peagi õigusrikkumistest hoiduma, kuna isegi juhul, kui tõsine õigusrikkumine on kohtuotsusega kinnitust leidnud, ei juhtu selles rikkumises süüdi olevate inimestega mitte midagi.

Kolmandaks väärib tähelepanu, et ka meedia ei näe PPA poolses võimu kuritarvitamises probleemi. Kõnealune Harju Maakohtu otsuski on peavoolu väljaannete poolt pea täielikult maha vaikitud, olgugi et pressiteade selle kohta sai saadetud kõigile väljaannetele. Mitte ükski väljaanne pole avaldanud mitte ühtegi artiklit, milles mõistetaks see võimu kuritarvitamine hukka, rääkimata PPA peadirektori Elmar Vaheri või siseminister Kristian Jaani tagasiastumise nõudmisest. Nagu näha, seisavad meediaväljaanded demokraatliku õigusriigi põhimõtete eest väga valikuliselt ja üksnes juhul, kui see soosib neis väljaannetes domineerivate ideoloogiliste ja poliitiliste hoiakute edendamist.

Kokkuvõttes jääb õhku väga tõsine küsimus sellest, mis mõtet on kodanikel üldse võimu kuritarvituste vastu kohtusse pöörduda, kui need, kelle poolsed võimu kuritarvitused kohtus kinnitust leiavad, ei kanna selle eest mitte mingisugust vastutust.

Vähim, mida peaks kujunenud olukorras tegema, on PPA peadirektor Elmar Vaherilt ja politseinikust siseminister Kristian Jaanilt vastuse nõudmine küsimusele sellest, kes ja kuidas Harju Maakohtu otsusega kinnitust leidnud PPA poolse õigusrikkumise eest vastutab ja kuidas on tagatud, et sarnased rikkumised tulevikus ei korduks. Kui meedia seda ei tee, kiidetakse jõuorganite poolne võimu kuritarvitamine vaikivalt heaks.