Kuigi Kersti Kaljulaid positsioneeris end eelmisele valitsusele vastandades sõnavabaduse kaitsjana, ei olnud tal eilses aastapäevakõnes öelda mitte ühtegi kriitilist sõna uue valitsuse plaani vastu asuda Euroopa Liidu nõudmisel sõnavabadust maha suruma, osutab Objektiivi toimetus juhtkirjas. 

Mäletame hästi, kuidas Kersti Kaljulaid muutis 2019. aasta 29. aprillil valitsuse ametisse vannutamise isiklikuks meeleavalduseks, ilmudes riigikogusse dressipluusiga, mille rinnale oli trükitud loosung “SÕNA ON VABA”.

Selle ekstravagantse sammuga kujundas president konservatiivide osalusel moodustatud valitsust mustava mulje, nagu olnuks Eestis sõnavabadus tõsisesse ohtu sattunud, ja positsioneeris end sangarliku sõnavabaduse kaitsjana – olgugi, et mingit reaalset ohtu sõnavabadusele ei eksisteerinud.

Nüüd aga, kui uus vasakliberaalne valitsus on Brüsseli nõudmisel algatanud nn vaenukõne kriminaliseerimise näol vägagi reaalse ja tõsise rünnaku sõnavabaduse vastu, et ideoloogiliselt ja poliitiliselt ebakorrektseks arvatud seisukohti väljendavad inimesed saaks saata trellide taha, ei ole Kaljulaid öelnud sõnavabaduse kaitseks mitte ainsatki sõna.

See karjuv vastuolu ilmestes ka presidendi poolt eile Paides tühjale saalile peetud aastapäevakõnest. Juttu tuli paljudest asjadest, aga uue valitsuse sammud sõnavabaduse mahasurumiseks ei pälvinud vähimatki tähelepanu – ilmselt seetõttu, et need sammud, mis on ilmselgelt kantud konservatiivide vaigistamise eesmärgist, on Kaljulaiule endale igati meelepärased.

Paraku ei ole sellistes häbiväärsetes topeltstandardites enam midagi üllatavat. Vastupidi, niisugune ongi meie poliitiline reaalsus ja raske oleks oodata midagi erinevat. End liberaalideks nimetavad jõud räägivad sõnavabadusest vaid siis, kui see võimaldab oponente demoniseerida ja edendada seeläbi oma poliitilisi ja ideoloogilisi ambitsioone.

Tegelikult on need samad jõud ise peamised sõnavabaduse ning ka teiste põhiõiguste ja -vabaduste ohustajad, olles kaunikõlaliste, kuid läbinähtavalt valelike loosungite kattevarjus valmis ühiskondlikku vabadust maha suruma pelgalt selleks, et täita Euroopa Liidu keskvõimu ideoloogilist ja poliitilist tellimust.

Kui otsida uue vasakliberaalse valitsuse päikesetõusul ametisse kinnitanud Kaljulaiu kõnest midagi positiivset, siis ehk võib selle leida lootusest, et rohkem tema kõnesid kuulma ei pea. Koomiliselt ülepingutud innukusega moraliseerivate kõnede pidamine olukorras, kus mitte rahva poolt valituna, vaid parteide tagatubade kokkuleppe tulemusel ametisse saanuna puudub euroametnik Kaljulaiul igasugune moraalne autoriteet, on juba ammu talumatult lääge.

Kui presidendi kõnest jääb üldmuljena üldse midagi kõlama, siis järjekordne äratundmine, et meie riiki ei valitseta, vaid administreeritakse – inimeste poolt, kes teenivad mitte meie maad ja rahvast, vaid välismaiseid isandaid.

Pilt: president Kersti Kaljulaid 24. veebruaril 2021 pidamas aastapäevakõne. Kuvatõmmis ETV ülekandest