Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma. Kuvatõmmis

Terviseameti otsus lõpetada igapäevaselt koroonastatistikat avaldades info väljastamine selle kohta, kui paljud uutest tuvastatud nakatumistest langevad vaktsineeritud inimeste arvele, annab tunnistust põhimõttelisest soovimatusest lähtuda läbipaistvuse ja ausameelsuse põhimõtetest.

Mõne päeva eest lõpetas terviseamet igapäevaselt koroonastatistikat avaldades teabe väljastamise selle kohta, kui paljud uutest koroonanakatumistest langevad lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste ja kui paljud ülejäänud inimeste arvele.

Veel 2. jaanuari pressiteates on öeldud, et kokku saadi viimase ööpäeva jooksul 429 positiivset testitulemust, millest 171 langes vaktsineerimata (sh lõpetamata vaktsineerimiskuuriga) ja 258 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste arvele. Päev hiljem ehk 3. jaanuaril avaldatud pressiteates on aga öeldud vaid seda, et viimase ööpäeva jooksul saadi 686 positiivset testitulemust, ilma et nakatunute jaotuse kohta vaktsineerituse alusel oleks sõnagi mainitud.

Nagu ka 2. jaanuari pressiteates kajastatud numbritest nähtub, otsustati niisuguse teabe kinnipidamise kasuks ajal, mil lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimesi on nakatunute seas juba rohkem kui 60 protsenti. Pidades silmas, et ka kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on terviseameti andmetel veidi üle 60 protsendi, tuleb järeldada, et lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste seas on nakatumine sama tõenäoline kui ülejäänud ühiskonna liikmete seas, kusjuures muutuste tendents on vaktsineeritud inimeste kahjuks.

Terviseameti enda selgitused jätavad seejuures palju soovida. Ühelt poolt küll tunnistatakse, et „koroonaviiruse omikroni variandil on läbimurde tõenäosus mõnevõrra suurem ning nakatuda võivad ka vaktsineeritud inimesed", ent teiselt poolt õigustatakse kõnealuses aspektis andmete kinnipidamist selgitusega, et "nakatumiste juures on oluline mõista vaktsineeritud ja vaktsineerimata ühiskonnagrupi erisusi – tegemist ei ole võrdsete gruppidega, et neid saaks lisaselgitusi andmata võrrelda."

Loomulikult jääb õhku küsimus, miks seni kannatas neid andmeid esile tuua, aga enam ei kannata. Vastust ei ole raske aimata. Nagu üks selles küsimuses telefoni teel erviseameti poole pöördunud ja ka selgitusi saanud inimene kinnitas, püüab terviseamet sedasi vältida kuvandi kujunemist, nagu ei oleks vaktsineerimisest viiruse leviku tõkestamise vahendina kuigivõrd kasu. Selle asemel, et tunnistada vaktsiinide ebatõhusust viiruse leviku tõkestamise vahendina, püütakse vaktsineerimispropagandistlikel eesmärkidel seda varjata.

Samas vaimus on terviseamet jätnud igapäevaselt statistikat avaldades pidevalt esile toomata, kui palju on nakatunute ja hospitaliseeritute seas koroona varem läbipõdenud inimesi. Jällegi on ilmne, miks seda tehakse: kui need numbrid oleks muude numbrite kõrval regulaarselt välja toodud, siis näeksid inimesed selgesti, et läbipõdenud inimestel on koroonaviiruse vastu kümneid kordi parem immuunsus ja seega on nende suhtes piirangute rakendamine absoluutselt põhjendamatu.

Nagu näha, on terviseameti tegevuspõhimõtteks mitte see, et andmed tehakse avalikuks ja neist tuletatakse ausad järeldused, vaid see, et avaldatakse vaid need andmed, mis sobituvad ette langetatud järeldustega. Paraku ei ole terviseameti sellises käitumises midagi uut ega üllatavat, sest andmete kinnipidamise ja nende valikulise esitamisega on avalikkusega manipuleeritud kogu koroonakriisi vältel. Ütlematagi on selge, et sedasi käituvate ametkondades suhtes ei ole põhjust omada ei usaldust ega lugupidamist. 

Samuti on selge, et kinnipeetud andmete valguses on valitsuse kehtestatud piirangud viiruse leviku tõkestamise seisukohast põhjendamatud. Kui vaktsineeritus ei paku nakatumise eest märkimisväärset kaitset, siis on kogu koroonapassi süsteem ja selle alusel vaktsineerimata inimeste avalikust elust kõrvaldamine ilma ratsionaalse aluseta. Jah, kuningas on alasti ja mida kauem seda eitatakse, seda piinlikumaks olukord muutub.