Peaminister Kaja Kallas. Foto: Reuters/Scanpix

Kaja Kallase viivitamine koroonapiirangute tühistamisega on mitte ainult väiklane, vaid ka sõna otseses mõttes kuritegelik, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Viimase nädala jooksul on saanud selgeks, et kõigi eelduste kohaselt saab koroonapiirangute aeg saab peagi läbi. Enam ei ole võimalik hoida püsti suurt valet, nagu oleks need piirangud rahvatervise huvides vajalikud. Mitmed riigid ongi juba piirangud tühistanud, sest ei vaktsiinipasside süsteem ega ka maskikandmise kohustus ei ole hoidnud ära viiruse massilist levikut. Kusjuures leviv variant viirusest on ilmselt leebem kui gripp, mistõttu ülimastaapsest viiruse levikust hoolimata ei eksisteeri mingit haiglate ülekoormust.

Kogu olukorra absurdsus on täiesti ilmne. Positsioone, mille paikapidavust on iseseisva mõtlemise ja elementaarse ausameelsuse sälilitanud inimesed mõistnud ja ka välja öelnud pikka aega, väljendavad nüüd isegi Keskerakonna juhid, kes tunnistavad, et piirangud ei ole enam põhjendatud. Tõsi, ilmselt tehakse seda lähtudes tuulenuusutajalikust kaalutlusest olla meelepärane üha suuremale osale ühiskonnast, mis tunnetab aina teravamalt piirangute täielikku mõistusevastasust.

Sellest hoolimata ei ole Kaja Kallas andnud piirangute lõpetamise kohta ühtki selget lubadust ning eilegi tuli ta välja ebamäärase jutuga, et vaktsiinipasside süsteem võidakse tühistada alles 21. veebruaril – ja sedagi vaid juhul, kui haiglas olevate koroonaviirusega nakatunute arv oluliselt langeb. Maskikandmise kohustuse lõpetamise kohta ei öeldud üldse midagi. Niisugune positsioon ei ole aga absoluutselt vastuvõetav, sest selgelt põhjendamatud piirangud kehtida enam ainsatki päeva – sõltumata sellest, kas haiglates on inimesi veidi vähem või rohkem.

Piirangute tühistamisega viivitamine ei ole mitte ainult empaatiavõimetust peegeldav ja väiklane, vaid ka sõna otseses mõttes kuritegelik. Selle taustaks näib olevat hoiak, nagu peaks valitsus sadu tuhandeid avalikust elust endiselt kõrvaldatud inimesi mitte põhiseaduslike õigustega kodanikeks, vaid kariloomadeks, keda võib vastavalt oma suvale karjamaale lubada või laudas luku taga hoida ning endale meelepäraselt märgistada. Niisugune hoiak on alandav ja solvav ning absoluutselt vastuvõetamatu, mistõttu väärikad kodanikud ei aktsepteeri seda eales uue normaalsusena.

Kujunenud olukorras tuleks tühistada kõik koroonapiirangud viivitamatult – sõna otseses mõttes kohe ehk homne päev. Valitsus ei tohi kohelda inimesi nagu loomakarja, aga paraku on seda pikka aega tehtud ja tehakse endiselt. Iga päevaga, mis möödub ilma, et piirangud oleks tühistatud, kasvab Kaja Kallase ja tema valitsuse vastutus kuritegeliku režiimina. Tegu on karmi reaalsusega, mille suhtes ei või silmi kinni pigistada.

Koroonapiirangud saavad peagi läbi nii ehk naa – kas nende tühistamise või massilise kodanikuallumatuse teel. Küsimuseks jääb aga see, kuidas võtta inimsusevastaste piirangute kehtestajad ja jõustajad õiguslikule vastutusele ning saavutada, et nad ei saaks enam kunagi seda kuritegelikku programmi korrata. Samuti jääb küsimuseks, kuidas hüvitada põhjendamatute piirangutega tekitatud hiiglaslik kahju. Need on olulised küsimused, millele tuleb piirangute järgsel perioodil keskenduda täie tõsidusega, sest kodanike põhiseaduslike õiguste jalge alla tallamine ei ole naljaasi.