Eesti põhiseaduse kaasautoril ja Vabaerakonna rahvasaadikul Jüri Adamsil pole midagi selle vastu, et otsedemokraatia ideid propageeritakse. Tema sõnul väljendub selles suur ja sügav rahulolematus Reformierakonna juhtimisel pikaajaliselt teostatud valimiskorraga.
Samas arvab Jüri Adams, et rahvaalgatust soosivad põhiseaduse muudatused, mis SA Terve Rahvas seminaril riigikogus välja käidi, on ebarealistlikud ning raskesti teostatavad.
"Niimoodi võib unistada põhiseaduse muutmisest, kui ei olda ise võimu juures, kui ollakse opositsioonis või isegi väljaspool riigikogu. Kui ollakse aga riigis hetkel valitseva koalitsiooni liige, siis tunduvad pakutavad muudatused enamvähem umbes sama, nagu panna enda võimule nöör kaela ja lükata tool jalgade alt ära," arutleb Jüri Adams.
Samas pole Adamsil midagi selle vastu, et otsedemokraatia ideid propageeritakse. Tema sõnul väljendub selles suur ja sügav rahulolematus sellise valitsemiskorraga, nagu Reformierakonna juhtimisel on pikaajaliselt teostatud.
Adamsi hinnangul on otsedemokraatia propageerimise suunal edasi minnes kaks võimalust: "Need inimesed jõuavad peagi ideeni, et tuleks hakata kirjutama tervikuna uut põhiseadust," ütleb Adams ning lisab, et tegu pole enam minimalistlike nõuete paketiga, vaid siin ollakse juba poolel teel uue põhiseaduse poole.
"Teine asi on see, et kui tahetakse edasi tegutseda, siis viib tee mõne sellise erakonna hõlma, mille eeskavas on olemas rahvaalgatus," ütleb Jüri Adams ja toob selles kontekstis välja eelkõige Keskerakonna.
Miks Adams mõtleb selles küsimuses erakonnakeskselt?
"Kui meil just ei ole revolutsioon, kus kõik purustatakse, on otsedemokraatia edendamiseks vaja põhiseaduse muutmist, milleni jõutakse praegu kehtivate reeglite järgi ainult läbi riigikogu," sõnab Adams ja lisab, et muud moodi põhiseaduse muutmiseni ei jõuta, kui riigikogu enamus seda toetaks.
"Enamus on aga paraku erakondade käes. See ongi vastus."
Jüri Adams kinnitab, et ta on olnud otsedemokraatia vastane algusest peale ning ei toeta otsedemokraatlike vahendite kasutuselevõttu Eestis. "Meil oli Eestis 1933. ja 1934. aasta kogemus äärmiselt negatiivne," arvab ta.
Adamsi arvates pole otsedemokraatia andnud mitte kuskil head tulu ja referendumite kasutamine on tema sõnul muutunud praegusel populismiajastul hullumajaks. "Hääletatud pole referendumi teksti järgi, vaid selle järgi, kas rahvale meeldib hetkel võimul olev valitsus või mitte. Otsuse sisu ja vormi vaheline vastuolu on ilmselt igavene, kuid referendumite puhul on see viidud maksimumini," tõdeb Adams.
Otsedemokraatia edendamise sihtasutus Terve Rahvas korraldas möödunud reedel riigikogus seminari, kus esitleti erinevaid rahvaalgatuse ja -hääletuse mudeleid ning vaadeldi otsedemokraatlike vahendite kasutamist erinevate Euroopa riikide näitel. Seminaril osales ka Jüri Adams.