Justiitsminister Urmas Reinsalu on kategooriliselt selle vastu, et hakata ühiskondliku debati käigus tekkinud pingeid maha võtma karistusõiguslike meetoditega. Reinsalu rõhutas 4. jaanuaril Vikerraadio saates "Uudis+", et arvamuste paljusus on väljendusvabaduse eeldus.
"Üks asi, mida ma kindlasti ei toeta – et ühiskonda muuta sallivamaks kriminaalõiguslike vahenditega," ütles Reinsalu alustuseks ja selgitas, et Eesti kriminaalõiguses ei karistata kedagi teise isiku solvamise eest.
Samas tegeleb karistusõigus ähvardamisega. Kui esitatakse avalik üleskutse vihkamisele mingi tunnuse alusel ja kellegi suhtes tekib konkreetne oht, siis on tegemist kuriteoga. Reinsalu sõnul käib diskussioon selle üle, kas asendada praegune konkreetne ohudelikt abstraktse ehk üldise deliktiga, mille kohaselt ei pea ähvardusega kaasnema reaalne oht konkreetsele isikule.
"Karistusõiguse meetoditega ühiskonna üldisi hoiakuid ei ravi, see oleks väga ohtlik tee," nentis Reinsalu. Saatejuhi küsimusele, kas lihtsalt kirumine ei või üle minna tegudeks, vastas Reinsalu arvamuste paljusus on väljendusvabaduse üks eeldus.
"Me ei saa lubada seda, et seadusandja annab seaduse rakendajale sisustamata õigusmõistega sanktsioonid, mida peab rakendaja hakkama sisustama," ütles Reinsalu, viidates vaenukõne mõiste ebamäärasusele. "Ühiskonnas pingeid maha võtta karistusõiguslike meetoditega – ma olen kategooriliselt selle vastu."
Urmas Reinsalu sõnul ollakse valitsusliidus kokku leppinud, et kõnealuse karistusõiguse probleemiga tuleb tegeleda ja konkreetsed lahendused esitab minister.