Justiitsminister Maris Lauri. Foto: riigikogu/Erik Peinar

Reformierakondlasest justiitsminister Maris Lauri ütles Postimehe erisaates «Minister risttules», et valitsus võtab nn “vaenukõne” eelnõu uuesti päevakorda. Lauri sõnul võiks tulevikus inimesi säärase kõne eest karistada kuni 3-aastase vanglakaristusega.

Lauri defineeris saates “vihakõne” ehk “vaenukõne” kui olukorra, kus keegi kutsub oma sõnadega üles teatud inimesi ründama sellepärast, et nad kuuluvad teatud gruppi, mida nad muuta ei saa. “Nad on näiteks naised, eakad, kuuluvad mingisse rahvusesse või usulisse gruppi. Selle tagajärjel toimub rünnak: peksmine või tapmine. Kas tõesti ei peaks neid inimesi, kes sõnadega kutsuvad üles kuriteole, karistama?” rääkis Lauri.

Ministri sõnul võib valitsus lähtuvalt Euroopas levinud pretsedentidest kehtestada säärase kõne eest maksimaalselt ühe või kolme aastase vangistuse.

Detsembris lükkas riigikogu Reformierakonna poolt esitatud nn vihakõne eelnõu häältega 50-39 tagasi. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse ehk nn vihakuritegude vastu võitlemise eelnõu kohta ülevaate andnud tänane peaminister Kaja Kallas püüdis toona läbiva joonena eristada viha- ja vaenukõnet. Esimene ehk “vihane kõne” oleks tema selgituse kohaselt ka edaspidi lubatud, vaenule ehk vägivallale ülesässitav aga mitte. Nii peaks olema maandatud ka küsimus sõnavabaduse riivamisest.

Isamaa fraktsiooni liige Mihhail Lotman leidis aga, et eristuse puhul on tegu lihtsalt sõnamänguga, kuna näiteks inglise keeles vastab mõlemale terminile vaid üks vaste – hate speech.

Muuhulgas tahtis Reformierakond muuta karistusseadustiku paragrahvi 151 nii, et viha õhutamist saaks karistada ka siis, kui see pole suunatud konkreetse isiku, vaid mingi grupi vastu. “Praegu ei saa karistada näiteks selle eest, kui kutsutakse üles homosid peksma või inimesi Eestist välja saatma,” tõi Kallas näiteks.

Priit Sibul Isamaast tõstatas laiemalt ajakirjanike sõnavabaduse küsimuse. “Kas pole võimalik, et tulevikus mõni ajakirjanik kaevatakse kohtusse või nad hakkavad oma sõnu piirama, et mitte paragrahvi alla sattuda?” küsis Sibul.

Kallas möönis, et seadust peaksid järgima ka ajakirjanikud. “Kui ajakirjanik kutsub üles vägivallale, õhutab vaenu, siis ta on kodanik nagu iga teine. Ajakirjanikele eraldi kaitset pole,” tõdes ta.

Toimetas Jaanus Vogelberg