20. detsembril Haapsalus toimunud massiimmigratsiooni vastasel meeleavaldusel räägiti nn pagulastega seotud ja varem korduvalt esile tõstetud probleemidest.

ERR-i hinnangul oli kohal paarsada inimest, Delfi arvates alla saja, Lääne Elu loendas umbes 130 osalejat, mida pidas Haapsalu kohta väga paljuks. Meeleavalduse peakorraldaja Hardi Rehkalt, EKRE Läänemaa ringkonna esimees, jäi osalejate hulgaga täiesti rahule, kuna ei oodanud kaugeltki nii palju rahvast. Kohalike kinnitusel moodustasid enamiku Haapsalu inimesed, kuid saabuti ka Lõuna-Eestist, Tartust, Rakverest ja mujaltki. Suure bussiga tegid järjekordse väljasõidu pärnakad, kes võtsid teekonnal Haapsalusse ka Lihulast inimesi peale.

Pool tundi enne algust lehvisid sinimustvalgetes värvides lipud. Veerand tundi hiljem tulid tänavanurgale seisma kuus meest kahe punalipuga, mille keskel valge sõõr ja eestlaste rehielamute katuse otstel nähtud tagasihoidlik kaunistus. Vähese jutuga mehed selgitasid, et üldiselt nad ei poolda mitmel põhjusel EKRE tegemisi, aga tulid siiski seekordset meeleavaldust toetama. Enne päris ametlikku algust läks EKRE aseesimees Anti Poolamets meestega vestlema ja seejärel keriti lipud kokku.

Küsimusele, miks nad nii kiiresti lõpetavad, vastati, et austavad vastutava korraldaja tahet. Täiendavalt öeldi, et mitmed ajakirjandusväljaanded olevat lippe ekslikult natsi Saksamaa sümboolikaks pidanud ja polevat mõtet asjatuid küsimusi tekitada.

EKRE esimees Mart Helme ütles avasõnas, et vaadata tuleb mitte ainult tänasesse päeva vaid ka tulevikku. “Meile terendavad kogemused ülemeremaalt Rootsist ja mineviku ülemklassi Saksamaalt. Me näeme Euroopas rahvaid ärkamas. Poolas on valitsus kategooriliselt ei öelnud massiimmigratsioonile. Ungaris on valitsus vaatamata kõikidele survetele ja mõnitustele ei öelnud. Sama teed on läinud Slovakkia, Tšehhi. Sama teed mineku mõtteid mõlgutavad ka mitmed teised riigid. Edu on saavutanud ka Eesti, kuhu praeguse seisuga ei taha tulla mitte ükski pagulane. Me ei soovi, et Saksa välisminister võib ähvardada suveräänsete riikide valitsusi sanktsioonidega, kui need riigid ja rahvad ei soovi vastu võtta peale sunnitud immigrante. Järjest rohkem seisab Eesti rahvas selle eest, mis peab hoidma ära mosseede ehitamise ja islami radikalismi maale tungimise.”

Moonika Helme selgitas, et massiimmigratsioonivastast meeleavaldust ettevalmistades mõeldi ka pagulaskeskuse vastasele hoiakule. “Kõlab karmilt, aga põhimõtteliselt osaleb pagulaskeskus suures globaalses ja mafioosses inimkaubanduses. Nad on läinud raha pärast seda tegema. Ärgu tulgu mulle rääkima, et tehakse seda kõike suures inimarmastuses ja kaastundes. Kui tehakse suures inimarmastuses, siis soovitaksin mõelda esmalt meie inimeste peale,” ütles Moonika Helme ja mainis käega seljataha osundades, et tegelikult toimubki meeleavaldus MTÜ Pagula akende all, mis on väga märgilise tähendusega. Ta pidas pagulaste toetuseks loodud mittetulundusühingute rahastamist riigi poolseks alatuseks ja küsis: “Miks tõsteti möödunud aastal oma kodudest välja 900 peret, kuna ei jõutud tasuda pangalaenu? Miks ei ole riigil raha nende aitamiseks, et saadaks uuesti oma elule jalad alla?”

Vastuseks neile kirikuisadele, kes olevat pannud pahaks kallil jõulurahu ajal taolise meeleavalduse korraldamist, ütles Moonika Helme, et seda tehakse järgmiste aastate pärast. Ta soovis, et tulevikuski saaks jõulurahu kuulutada ja ristid jääksid maha kiskumata, nagu seda on juba tehtud Soomes, Rootsis, Norras, kus sallitakse võõrast kultuuri rohkem kui oma sajandite pikkuseid pärimusi.

“Saaremaa on omamoodi maa – seal on kõik asjad lihtsad, räägitakse lühikeste lausetega ja päris asjadest,” kinnitas järgmisena sõna saanud EKRE Saaremaa juht Maria Kaljuste. Ta teadis öelda, et järgmise aasta alguses rändekava järgi Eestisse saabuvatele pagulastele hakkab elukohtade leidmist korraldama partner, kelle sotsiaalministeerium valib lähiajal väljakuulutatava riigihanke põhjal. Teatades, et Pagula on juba praegu platsis, osutas Kaljuste selja taga asuvale hoonele. “Peamine põhjus on ilmselgelt raha. Küsisin riigiesindajatelt: kuidas kommenteerite kevadel läbi viidud hanget viitenumbriga 122864, summas ligi poolteist miljonit eurot?”

Kaljuste meenutas pagulasprojekti tutvustamist Saaremaal. “Küsisin kas on arvestatud kuritegevuse hüppelise tõusuga? Näiteks Soomes, kus vara ja isikuvastaste kuritegude arvu kasv on seoses massiimmigratsiooniga tõusnud katastroofiliselt, vägistamiste suhtarv immigrantide ja põliselanike vahel on 17 – 1-le. Sellele vastata ei osatud.” Aga sõnakas saare naine jätkas tõdemusega, et reformitud politseis pole enam pooltes omavalitsustes konstaableid. “Meil Orissaares on politseijaoskond ammu pime ja tumm nagu paljudes teistes maakohtades. Kõned käivad läbi keskuste, kus keegi ei tea kohti ega nimesid.”

Kuuldes Eestisse pääsemisest jooksevad inimesed Itaalias pakku, rääkis Kaljuste. “Aga meie juhid taovad vastu rinda ja ikka räägivad veel solidaarsusest ja euroopalikult käitumisest. Paistab, et võiksime päästa Euroopa pannes piirile sildi – “Kes edasi tuleb, saadetakse Eestisse!””

Vahepeal täienes loosungite ja lippude rivi veelgi. Nähtavale ilmus ka RÜE valge lipp. Enne meeleavalduse algust kokku rullitud lippudega kohale jäänud mehed otsustasid lahkuda, aga sündmuspaigalt kaugenedes lasti lipud siiski veel korraks lehvima.

Umbes poolteist aastat saatega “Kodutunne” tegelenud assistent Heveli Veersalu rääkis sellest, et pidas esialgu naljaks kuulutust, milles MTÜ Pagulane otsib korterit. Ometi osutus see tõeks ja ajas Heveli tõsiselt närvi. “Istusin tundide viisi arvutis, guugeldades ja kirjutades igasugustele firmadele, eraisikutele, et leida ühele väikesele tüdrukule voodi ja madrats, sest tema enda voodi ei kõlvanud isegi mitte koerale külje alla. Minu jaoks on see õudne mõte, et otsime tundmatutele pagulastele soojad korterid, kuigi meie oma inimeste akendest viliseb tuul läbi ja puudub küljealune. Hommikul ärgates on lastel toas 9 kraadi…” Sama palju, kui tänavusel ülisoojal jõulukuul.

Tekst ja fotod: Urmas Saard