Kaja Kallas teatas 23. oktoobril riigikogus rahvaesindajate arupärimistele vastates, et Eesti perede olukord muutub paremaks rohepöörde, riigieelarve puudujäägi ja soolise palgalõhe vähendamise ning kaitsekulude tõstmise peale.
Kallase poole pöördus küsimusega (16:52) Keskerakonna riigikogu saadik Maria Jufereva-Skuratovski, kelle küsimuse sisuks oli, miks valitsus vähendab perede, eriti suurte perde toetuseid just nüüd kui elukallidus tõuseb ja toimetulek muutub perede jaoks järjest keerulisemaks?
Kolmanda täpsema küsimusena uuris keskerakondlane: "Ja kui võimalik, sooviks ka teie arvamuse tugiisikuteenuste kohta. Kas riigil on kuidagi plaanis kas või suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et nemad saaksid osutada sellist teenust päris selles koguses, mis inimestele on vajalik?"
Peaminister vastas, et perekondade heaolu parandab muuhulgas soolise palgalõhe vähendamine, paindlik töökorraldus, vanemapuhkuste süsteem ja lastehoid.
Samuti parandab perede heaolu reformierakondlase sõnul tähelepanu pööramine "soopõhisele vägivallale", ohvrite toetamine ja "tõenduspõhise vägivalla ennetusprogrammide rakendamine":
"Kolmas küsimus: millised on tänase valitsuskoalitsiooni positiivsed panused sellesse, et pered jätkaksid kasvamist ning noored sooviksid oma perekonda luua? [See oli Jufereva-Skuratovski teine küsimus. Toim] Kõigepealt peab rõhutama seda, et kogu maailmas on näiteid, et puudub kindel seos toetuste suuruse ja pere kasvu vahel. Uuringud näitavad, et pere kasvu mõjutavad teised tegurid, näiteks töö ja pereelu ühildamine ning partnerite võrdsem osalemine kodustes töödes. Selleks me vaatame üle meetmed, et vähendada soolist palgalõhet ja oluline on parandada võimalusi töö ja pereelu ühildamiseks läbi paindliku töökorralduse soodustamise, vanemapuhkuste süsteemi ja lastehoiu võimaluste pakkumise.
Pere kasvule aitavad kaasa turvalised peresuhted. Selleks võtame erilise tähelepanu alla pere ja soopõhise vägivalla vähendamise. Samuti peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist, spetsialistide koolitamist, perelepitust, tõenduspõhise vägivalla ennetusprogrammide rakendamist."
Kallase sõnul on peredele hea veel riigieelarve, rohereformid ja kaitsekulutuste tõstmine:
"Määrava tähtsusega on majanduse üldine olukord ja kindlus töökoha stabiilsusele. Selleks me korrastame eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärgil riigieelarvet. Samuti me viime majanduses läbi erinevaid rohereforme, et muuta Eesti majandus tugevamaks.
Ja lisaks, mis on toonud kaasa ebakindlust igal pool maailmas, on üldine julgeolekuolukord. Seetõttu seisame Eesti julgeoleku eest, tõstame riigikaitsekulud juba neljaks aastaks 3% tasemele SKT-st."
Jufereva-Skuratovski kolmandale küsimusele täpsemalt vastates väitis Kallas, et riik hakkab toetama kodulähedasi lasteaedu ja algkoole:
"Näiteks me soodustame kodulähedaste lasteaed-algkoolide, kuni teise kooliastmega koolide pidamist ehk siis muudame just kuni kuueklassiliste koolide rahastust. Mis puudutab hariduslike erivajadustega lapsi, siis vaatame üle nende õpikorralduse, tugiteenuste põhimõtted ja otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse korraldamist. Ja nendele peredele, kes võtavad enda kasvatada vanemliku hooleta lapse, tagame tugiteenuse riikliku rahastuse. Lisaraha läheb ka erivajadustega laste rehabilitatsiooni ja tugiteenustesse."
Toimetas Karol Kallas