Kanada Liberaalne Partei valis 9. märtsil juhiks roheideoloogist tehnokraadi, endise keskpankuri ja Davose inimese Mark Carney, kellest saab peatselt Kanada peaminister.
Trudeau tatas jaanuaris, et paneb ameti maha, mille peale Kanada liberaalid hakkasid otsima omale uut juhti. Parteijuhi otsingud lõppesid pühapäeval kui Carney kogus 85,9 partei liikmete toetuse. Endine rahandusminister Chrystia Freeland kogus 8 protsenti, demokraatlike institutsioonide minister Karina Gould 3,2 ja ettevõtja Frank Baylis 3 protsenti häältest, vahendab Breitbart.
Neljasajast tuhandest Kanada Liberaalse Partei liikmest osales juhi valimisel 151 899 ehk 38 protsenti parteilastest.
Kui Trudeau esitab (eeldatavalt) käesoleval nädalal Kanada kindralkubernerile ametliku tagasiastumisavalduse, siis tehakse Carney'le ülesandeks Kanada uue valitsuse moodustamine.
Carney on endine Goldman Sachsi investeerimispankur, ta on juhtinud nii Kanada kui Ühendkuningriigi keskpankasid ja nõustas Covidi plandeemia ajal Ühendkuningriigi ning Kanada valitsusi. Ta juhtis Null Heitmete Pangaliitu, mis üritab pangatööriistade kaudu sundida inimesi ja ettevõtteid rohekuulekusele.
Kanada konservatiivse partei juhi Pierre Poilievre sõnul on Carney "libe vennike" ja tema peaministri amet toob kaasa veelgi enam läbikukkunud rohe- ja majanduskavade rakendamist, millega Trudeau kanadalased kurjaks ajas.
Kanada vaba ajakirjanduse väljaande Rebel News sõnul on Carney progressistliku maailmakorra istik ja avasid Carney toimiku, kust saab ülevaate tema nurjatustest ja muust tegevusest. Kanada uut Liberaalse Partei juhti nimetatakse Trudeau 2.0-iks, kes on viimasest kordades hullem.
Carney't pole mitte kunagi avalikel valimistel valitud ühelegi poliitilisele ametikohale.
Kanada järgmised üldvalimised peaksid toimuma käesoleva aasta oktoobris, kuid Liberaalse Partei toetusnumbrid ja seis parlamendis on nii nigelad, et tõenäoliselt korraldatakse Carney'le peatselt usaldushääletus ning riigis toimuvad erakorralised valimised.
Kanada Konservatiivset Parteid toetab küsitluste järele 40 protsenti, liberaale 31 ja Uusi Demokraate 14 protsenti valijatest.
Toimetas Karol Kallas