Ameerika Ühendriikide "kliimasaadik", demokraat John Kerry osales tänavu mais "kliimasõbraliku" põllumajanduse kõnekoosolekul ja valetas inimestele, et põllumajandus heidab maailmas kõigist heitmetest vahemikus 26 kuni 33 protsenti.
Saudi-Araabia naftašeigid ja Ameerika Ühendriikide poliitikud ning iduettevõtlased asutasid 2021. aastal ühisettevõtte nimega Põllumajanduse Innovatsiooni Missioon Kliima nimel (Agriculture Innovation Mission for Climate; AIM for Climate). Tänavu maikuu aguses korraldas AIM järjekordse kõnekoosoleku, kus sõnavõtuga esines Kerry.
Kerry teatas üsna oma kõne alguses (videos ca 22:55): "Põllumajandus paiskab õhku ligikaudu 33 protsenti maailma heitmetest. Me ei jõua null heitmeteni, me ei saa sellega hakkama, kui põllumajandust ei seata selle [kliimaeesmärkide saavutamise] lahenduste etteotsa ja keskmesse. See ei ole lihtsalt võimalik, et sa jätkad planeedi soojendamist ning loodad, et suudad seda toita. See ei toimi. Järelikult me peame vähendama toidusüsteemide heitmekogust."
Statistika andmebaas Our World In Data paneb mõneti küsimusi tekitavalt kokku põllumajanduse, metsanduse ja maaviljeluse ning nimetab nende valdkondade heitmete osakaaluks 18,4 protsenti.
- Karjakasvatus heidab kasvuhoonegaase maailma heitmetest väidetavalt 5,8 protsenti.
- Põllumajandusmaad (agricultural soils) 4,1 protsenti.
- Riisikasvatus 1,3 protsenti.
- Viljakasvatuse jääkide põletamine 3,5 protsenti.
- Metsalangetus 2,2 protsenti.
- Põllumaa (cropland) 1,4 protsenti.
Mingil põhjusel on lisatud põllumajanduse heitmekoormasse viljakasvatuse jääkide põletamine. Kui inimesed panevad põhuhunniku põlema, selle asemel, et sellega midagi otstarbekamat peale hakata, siis pole see niivõrd kliima kui otstarbeka majandamise mure ja selles statistikas pigem otsitud põhjus heitmekoguse suuremana näitamiseks.
Kõige suurem põllumajanduse heitmete tootja on karjakasvatus, millest omakorda suurema osa moodustab virtsast tingitud saaste. Ameerika Ühendriikide tüüpi laudad, milles elavad kümned ja sajad tuhanded loomad, kes kunagi karjamaale ei pääse, on kindlasti probleem, kuid vabapidamisel veised seda pigem ei ole.
Lisaks saab virtsa, põhku, muud biomaterjali ja jäätmeid kokku segades suhteliselt suurepärase põllumaa väetise.
Põllumajandusmaade heitmed on andmebaasi kohaselt tingitud suuremas osas väidetavalt lämmastikväetiste kasutamisest ja oskamatust põllumajandusmaade majandamisest ning muldade kurnamisest. Kui viljapõlde haritakse vastutustundlikult, siis on põllud heitmete sidujad, mitte paiskajad.
Sama tööstusharu ühes otsas põletatakse põhku, teises on probleemiks sõnniku lagunemisel tekkiv lämmastikoksiid ja metaan ning esimese otsa poole tagasi vaadates põllumaade intensiivmajandamisega toitainetest tühjaks imemine ning sellest tingitud erosioon. Omaette probleem on kindlasti see, mida teevad heitmete ja põllumaadega laboris valmis nikerdatud "toidusüsteemid", nagu näiteks mais ja soja, mis kasvavad ainult koos kindlate umbrohutõrje kemikaalide ja väetistega.
Põllumajanduse heitmete hulka ei sobi viljakasvatuse jääkide põletamine, metsatustamine ja põllumaade heitmed (miks põllumaa on toodud põllumajandusmaast välja eraldi kui probleem on sisuliselt üks?), mida on kokku 7,1 protsenti. Ehk põllumajanduse heitmeid jääb sellisel juhul järele 11,3 protsenti kogu maailma kasvuhoonegaasidest.
Vahemärkusena olgu lisatud, et käesoleva aasta Kanada metsapõlengud, mis on tingitud osalt rumalatest rohepoliitikatest ja rohepesust, nagu seda korraldab Eesti ettevõte Arbonics, paiskavad tänavu õhku kaks korda rohkem süsihappegaasi kui riigi kõik muud sektorid kokku.
Ameerika Ühendriigid on riik, kus on üks maailma intensiivsemaid põllumajandusi. Ometigi väidab riigi Keskkonnaagentuur 2021. aasta kohta, et põllumajandus moodustas riigi heitmetest 10 protsenti.
Ehk: John Kerry, väites, et põllumajandus tekitab 33 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest, valetab nii, et suu suitseb. 11,3 ja 10 protsenti, mis on viimased kinnitatud ja eeldatavalt teaduslikud andmed, on USA "kliimatsaari" inimeste hirmutamisest kolm korda väiksem kogus heitgaase.
Eesti põllumajandussektori heitmed olid 2021. aastal samuti kümme protsenti heitmete koguhulgast.
AIM rõhutab oma kodulehel:
Mitmekesisus, kaasamine ja sooline õiglus (diversity, inclusion and gender equity; DIE) on AIMi elueesmärgi täitmise juures väga olulised. AIM kliima heaks tunnistab, et oma eesmärkide saavutamiseks on vaja kaasata lai valik osalisi ja sellel tuleb ammutada mitmekesistest teadmistest, kogemustest ning kultuuridest.
Kerry kliimakontoris töötab ilmselt 45 inimest, kuid täpset numbrit ei tea keegi, ta lööb aastas laiaks ligi 17 miljonit dollarit ja ta ise on tüüpiline miljonärist nomenklatuuri kliimaaktivist, kes lendab mööda maailma eralennukiga ringi ja räägib talumatsidele, kuidas need ei tohi autoga sõita, peavad putukaid sööma ning miks reisimine kaugemale kui 15 minutit on kurjast.