Ukraina president Volodõmõr Zelenskõil on, vähemalt mingil määral, võimalik päästa nii oma nahk ja maine kui riik õudusest, mida kujutab endast Ukraina sõda: ta peaks kõik ausalt ära rääkima, kirjutab Karol Kallas.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump avaldas 19. veebruaril ühismeedias vaieldava sisuga postituse, milles nimetas Ukraina presidenti Zelenskõid korrumpeerunud diktaatoriks, kes soovib hõlptulu teenimise eesmärgil sõja jätkumist.
Nimetatud postitusest arusaamiseks võiks pidada meeles, et Trump käitub meediasõda pidades väga läbimõeldult ja osutatud postitust tuleks kõigi märkide järele pidada omamoodi õngitsuskirjaks. Kindlasti on ta maailmas üks vähestest inimestest, kellel on Ukraina sõja ja selle põhjustanud asjaolude kohta kõige täiuslikum ülevaade. Tema käsutuses on dokumendid, mis tõestavad erinevaid "vandenõuteooriaid". Tema rumaluses – või Vladimir Putini käsilaseks olemises – süüdistamine, nagu näitavad siiani kõik mustrid, on pehmelt öeldes arulage.
Zelenskõi ja Trumpi suhetest arusaamiseks tuleb vaadata tagasi viimase esimesse ametiaega. Trump palus Zelenskõilt materjale Bidenite klanni ja teiste Ameerika Ühendriikide poliitikute Ukrainaga seotud korruptsiooni kohta. Zelenskõi tegi väga saamatu valiku ja saatis Trumpi Kuu peale. Tagantjärele on saanud teatavaks, et nii Bidenid, kui John Kerry, Mitt Romney ja paljud teised Ameerika Ühendriikide tipppoliitikud olid seotud nii Ukraina energia- kui Ameerika Ühendriikide süvariigi sõjapartei heaks tegutsevate biolaborite korruptiivse äriga.
Järgmisena peaks aru saama, et käesoleva sajandi Ukraina valitsused pole päris demokraatlikud. Kui need peale NSVL-i lagunemist on üldse seda olnud. Esiteks on riik jubedalt korrumpeerunud, kus asju otsustab suhteliselt väike ring oligarhe – Zelenskõi ise on näiteks Ihor Kolomoiskõi "poiss" –, ja Ameerika Ühendriikide süvariik on seal (vähemalt) kaks korda korraldanud värviliste revolutsioonide näol putše.
Kui täna pistavad Euroopa Liidu liiduvabariikide ühisparteilased kisama Venemaa valimistesse sekkumise teemal kui mõnel paremal parteil juhtub valimistel natukene paremini minema, siis Ameerika Ühendriikide süvariik on USAID-i, riigidepartemangu ja laiema MTÜ-tööstuse kaudu panustanud Ukrainasse "demokraatia edendamise" eesmärgil kümneid miljardeid dollareid. Kuni Trumpi valitsuse ametisse asumiseni tegutses näiteks 90-protsendi ringis Ukraina "sõltumatust" ajakirjandusest USAID-i raha peal.
Suurriikide poliitika, eriti kui on tegemist tuumariikidega, ei toimu päris "reeglitepõhiselt", mida näitab kõige paremini Ameerika Ühendriikide enda käitumine. Hiina Rahvavabariik ja Ameerika Ühendriigid saavad enam-vähem läbi, aga see läbisaamine võtaks hoopis teise kuju kui kommunistid sätiksid Mehhikos võimule oma nukuvalitsuse ja ehitaksid vastu USA lõunapiiri kümneid sõjaväe- ning luurebaase. Ehk nii, nagu rahvusvahelistes suhetes kehtib positiivne vastastikkuse põhimõte (reeglitepõhine maailmakord vms), toimib sama suhe selle kõige loomulikumal kujul äraspidi. Samaga vastamist võetakse aukohustusena.
Loomulikult on Venemaa Mordor ja Eesti ning teiste naabrite jaoks kõige suurem julgeolekuoht. Samas ei tee see olematuks tõika, et sellel on tõenäoliselt suurim tuumaarsenal, võimalik püssi alla kupatada miljonid mehed ja tohutus hunnikus tavarelvastust.
Millegipärast arvasid Ameerika Ühendriigid, et nemad võivad korraldada Ukrainas riigipöörde ja minna Venemaa nina alla Urr teab millega lehvitama. Putin luges lääne riigijuhtidele ja otsustajatele aastaid sõnu peale, et ärgu need nii tehku.
Paraku leidis Ameerika Ühendriikide sõjapartei, et Venemaa on ainult "suur bensiinijaam, millel on tuumarelv" ja otsustas Eesti idanaabri huvisid eirata.
Millest algas Ukraina sõda.
Selle kõrvale võib lisada tõiga, et lääs ei kavatsenudki Minski kokkulepetest kinni pidada, mida kinnitab näiteks Angela Merkel.
Kui Ukraina ja Venemaa jõudsid 2022. aasta kevadel sõja lõpetamise osas mingisugusele rahukokkuleppele, siis lääne korporatistliku süvariigi sõjapartei keelas selle ära. Ehk Ukraina peab seda sõda lääne süvariigi käsu peale. Selle toetamises osalevad sama käsu peale USA Euroopa vasallid, sealhulgas Eesti.
Kui Zelenskõi probleemide juurde tagasi tulla, siis Ukraina diktaator saaks ennast vähemalt osaliselt puhtaks pesta põhjuste paljastustega, kuidas see sõda algas ja kes täpsemalt andis käsu sõda pidada ning jagas sellega kaasnevaid lubadusi? Kellega täpselt abi- ja abiks saadud relvade müügist saadud raha läänes, eelkõige Ameerika Ühendriikides, jagatakse?
Selliste arengute ebameeldiv pool oleks Ukraina presidendi jaoks paraku selles, et nii tühistaks Zelenskõi iseenda, oma kliki ja kogu lääne "Venemaa ebaõiglaseja põhjuseta rünnaku" ning "Ukraina demokraatia kaitsmise" propagandajutu.
Trump andis oma postituses isegi Zelenskõile punktid ette, millele ta peab vastama. Zelenskõi paraku otsustas vanamoodi jätkata. Häid valikuid tema jaoks ei ole.
Paljastused ei jää tulemata ning ühismeedias pakutakse, et Zelenskõi ametis enam väga kaua ei jätka.
Loomulikult on kogu olukord Ukraina jaoks äärmiselt ebaõiglane, aga koht jalgade trampimiseks ja oma arvamuse avaldamiseks oli ukrainlaste jaoks viimati 2022. aastal Isatnbulis. Samamoodi eurooplastel.
Suur aatompommiga bensiinijaam küll, aga hiljemalt 2023. aasta sügiseks oli kõigile "tõsistele" inimestele selge, et seda sõda pole läänel võimalik võita. Eriti peale seda kui Venemaa selja taha asus Hiina Rahvabariik.
Ameerika Ühendriikides on käibel vanasõna: "Kes mängib lolle mänge, saab lolle auhindu". Lääs on Ukrainas mänginud üpris rumalat mängu ja kuna Euroopa on selles väiksem Peeter, siis tuleb need "auhinnad" eelkõige Ukrainal, ning koos sellega Euroopal üle elada. Reaalsus on paraku selline, et Venemaa on selle sõja käigus saanud kordades tugevamaks. Selle reaalsusega tuleb edaspidi leppida. Euroopa üksi pole võimeline Venemaaga sõda pidama ja tuleviku arengute peale mõeldes võiks arvestada asjaoluga, et suuremal osal Euroopa Liidu ja selle liiduvabariikide nomenklatuurist puudub igasugune moraal ning põhimõttekindlus.
Kõik käesolevas jutus esitatud väited on avalik teave. Loomulikult võivad sündmuste üksikasjad olla märksa mitmekesisemad, aga üldjoontes peaks kirjeldatud asjade käik vastama tegelikkusele. Trumpil on vaja Ukraina sõja lõpetamist põhjendada ning tõenäoliselt ametlikke paljastusi ei tule kaua oodata. Eriti põhjusel, et Zelenskõi süüdistab Ameerika Ühendriikide presidenti valetamises…