Donald Trumpi atentaadikatset üritatakse ajaloost tühistada. Reaalsuskontrolliks kasutatakse sama psühholoogilise sõja võtet, millega vastu Eesti 2023. aasta riigikogu valimisi rünnati EKRE-t.
Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht Christopher Wray vastas 24. juulil kongressi õiguskomisjoni liikmete küsimustele. Arutelu käigus esitas ta kõiki tõikasid eirava väite, et Trumpi võis kuuli asemel haavata teleprompteri kild.
FBI ja korporatistlik ajakirjandus peavad avalikkusega teabesõda
Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja ühiskonnategelane Jack Posobiec kirjutab sotsiaalmedias:
"Põhjus, miks Wray esitas vandenõuteooria, nagu Trumpi ei tulistatud, on jõulise teabesõja näide.
Režiim näeb kogu hingest vaeva, et kustutada inimeste mälust, mida nad nägid ja mida nad [Donald Trumpi atentaadikatse kohta] kuulsid.
Esiteks lõpetasid nad piltide näitamise, mis atentaadikatset kujutasid ja nüüd on mängu toodud "eksperdid", kes räägivad normikutele (normies; nn "normaalsed", tavalised inimesed), et tegelikult teda ei tahetudki maha lasta."
Väidetavalt anti suurte korporatiivse meediakanalite ajakirjanikele käsk, et näiteks allolevat ja mitmeid teisi mõjuvaid pilte Trumpi atentaadikatsest ei tohi uudiste juures enam kasutada, kuna need jätavad vabariiklaste presidendikandidaadist liiga hea mulje.
Kaks filmi ühel ekraanil ehk massiformatsiooni hüpnoos
Üks Ameerika Ühendriikide edukamaid varikirjanikke Joshua Lisec selgitab FBI direktori käitumise tagamaid. (Suured tähed on Liseci tekstist.)
MASSIFORMATSIOONI HÜPNOOS
FBI juht Christopher Wray kasutab ametliku sündmuste käigu kahtluse alla seadmiseks peent, ent sellegipoolest läbinähtavat tehnikat.
Kes tähele pani, siis 24. juulil Ameerika Ühendriikide kongressi ees tunnistusi andes leidis Wray, et teoorial, nagu Trump võis saada haavata teleprompteri šrapnellist on samasugune kaal kui tõigal, et teda haavas kuul.
See annab vandenõuteooriale VÕRDSE KATTE tõigaga, et Turmpi TULISTATI. Samamoodi muudetakse pea tõeseks vasakäärmuslaste vandenõuteooria, et tegelikult teda kuul ei haavanud.
Wray tegeleb, nagu räägib Scott Adams, ettevõtmisega, mida nimetatakse KAHE FILMI NÄITAMISEKS ÜHEL EKRAANIL. Vasakäärmuslased võivad nüüd KARJAKAUPA kuulutada ja FORMEERIDA midagi, mis nende arust on SADA PROTSENTI IGATI MÕISTUSPÄRANE SÜNDMUSTE KIRJELDUS, ehk tõsi on hoopis see, et Trumpi tegelikult ei tulistatud.
Oma edasise tunnistuse käigus heitis Wray kõrvale objektiivse fakti, et Trumpi üritati maha lasta ja andis kongressi õiguskomisjoni liikmete küsimustele kaheksa tulistatud kuuli kohta mitte-vastuse.
Wray hüpnotiseeris poole riigist "teadma", et Trumpi tegelikult ei tulistatud. See omakorda annnab demokraatide vastsele presidendikandidaadile Kamala Harrisele massimeedia veenmisjõu, korporatistlike ajakirjanike energilise toetuse ja poolehoiu eelise.
Korrake minu järel: "Täpselt sedasi nad oma asju ajavad."
Adams: "kaks filmi ühel ekraanil"
Dilberti koomiksi autor ja kutseline hüpnotisöör Scott Adams selgitab "kaks filmi ühel ekraanil" nähtust järgnevalt:
"Ma olen Trumpi presidendiks saamisest alates rääkinud, et maailm on jagunenud kaheks reaalsuseks elik nagu ma eelistan seda olukorda kirjeldada, kaheks filmiks ühel ekraanil. Suurem osa inimestest ei saa olukorrast aru. Kõik inimesed näevad ühtesid ja samu sündmuseid, kuid neid tõlgendatakse väga erinevatel viisidel. Sedasi töötavad tunnetuslik ebakõla (cognitive dissonance; kognitiivne dissonants) ja väitekallutatus (confirmation bias; autoriteetse allika väidetest tingitud kallutatus). Need kaks tajuhäiret näevad üheskoos vaeva hallutsinatsiooni loomise nimel, mis aja jooksul muutub ainult jõulisemaks. Sellest haiguslikust tajuhäirest saab inimese reaalsus seniks kui midagi muutub.
Nähtumusel pole mitte midagi tegemist loomuliku intelligentsiga. Inimestele meeldib mõelda, et inimesed poliitiliste arutelude vastaspoolel on rumalad, alateavitatud või lihtsalt kurjad. Need asjad pole nii. Inimesed kogevad erinevaid reaalsuseid. Seda sõna otseses mõttes."
Massiformatsioon on totalitaristlik reaalsuskontroll, on kaksisoim
George Orwell kirjutab 1984. aasta järgset elu kirjeldavas raamatus:
"Partei ütles, et Okeaania pole iial Euraasiaga liidus olnud. Tema, Winston Smith, teadis, et Okeaania oli Euraasiaga liidus alles neli aastat tagasi. Aga kus see teadmine eksisteerib? Ainult tema teadvuses, mis varsti nagunii hävitatakse. Ja kui kõik teised on omaks võtnud Partei poolt sisendatud vale ja kui kõik allikad seda kinnitavad, siis läheb see vale ajalukku ja muutub tõeks. „Kes valitseb minevikku," kõlas Partei loosung, „see valitseb tulevikku; kes valitseb olevikku, see valitseb minevikku." Minevikku aga, kuigi see oli oma olemuselt muudetav, ei olnud iial muudetud. Kõik, mis pidas paika praegu, pidas paika alati ja igavesti. See oli üpris lihtne. See eeldas ainult lõputut võitude seeriat omaenda mälu üle. „Reaalsusekontroll," öeldi selle kohta: uuskeeles „kaksisoim"."
Kaksisoim kujutab endast:
""Teada ja mitte teada, olla teadlik kogu tõest ja samas korrutada hoolikalt konstrueeritud valesid, olla üheaegselt kahel vastakal arvamusel ja uskuda mõlemat, vaatamata nende vasturääkivusele; kasutada loogikat loogika vastu, öelda moraalist lahti, seda samal ajal taga nõudes, uskuda, et demokraatia on võimalik ja et Partei kaitseb demokraatiat; unustada kõik, mida on vaja unustada, siis see jälle vajalikul hetkel mällu tagasi tuua ja samas jälle jalamaid unustada, ja lisaks kõigele rakendada seda protsessi selle protsessi enda suhtes. See oli äärmiselt peen kunst: teadlikult teadvust uinutada ja seejärel kustutada oma mälust see enesehüpnoosiakt, mille sa just toime olid pannud. Kaksisoima läks vaja isegi selleks, et aru saada sõnast „kaksisoim"."
"Universumi kuningad" peavad muuhulgas sõda Eesti riigi ja inimestega
2023. aasta 18. veebruaril, mõned nädalad enne riigikogu valimisi, avaldas ilmavõrguväljaanne Politico eriraporti "Sissevaade, miks Venemaa Wagneri grupp on nii jahmatavalt edukas".
Ülevaates mainitakse Eestit:
"Ühe dokumendi kohaselt korraldasid Jevgeni Prigožini agendid vastu Eesti 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi vandenõu äärmusparempoolse, Euroopa Liidu mõistuspärasuses kahtleva, EKRE partei toetuseks.
"Koostöö [EKRE ja Wagneri vahel] sai alguse, sest EKRE tahtis olla kõikvõimalikel viisidel liberaalsete parteide vastane ja neil oli väga hea meel kui said selle väga professionaalselt koostaud dokumentide paki," rääkis Balti Kaitsekolledži teadur Viljar Veebel.
Wagneri agendid kavatsesid kasutada teatud Kremli läänevastaseid lemmik-jutupunkte, nagu näiteks "Eesti probleemid on tingitud Euroopa Liidust" ja NATO vastaseid sõnumeid. Samamoodi rünnati toonast presidenti Kersti Kaljulaidi ja liberaalse Reformierakonna juhti Kaja Kallast, kes täna on peaminister."
Kõik natukenegi ilmavõrku kasutavad ja välismeediat tarbivad ajakirjanikud teavad, et Prigožini ja EKRE koostöös on sama palju tõtt kui 51 kõrge Ameerika Ühendriikide luureametniku kinnituses, et Bidenite klanni Venemaa, Ukraina, Rumeenia ja Hiina Rahvavabariigi oligarhidega seotud mõjuvõimuga kauplemist ning korruptsiooni paljastav "põrgust pärit rüperaal" on Venemaa väärteave.
Postimees avaldas 2023. aasta 3. märtsil, mõned päevad enne riigikogu valimisi, stratkommari ja Eesti 200 poliitiku Peeter Tali arvamusloo "Kremli töövihik Mart Helme kolmes sõnumis". Osutatud artikkel oli Postimehe ilmavõrguvärava esilehel valimiste päeval. Sellise artikli avaldamine oli tõenäoliselt Postimehe teadlik osalus ühispartei vastu kandideerivate konservatiivide vastases teabesõjas. Edukaks osutunud massiformatsioon, millel pole tõenäoliselt ajakirjanduse, "arvamuste paljususe" ja demokraatiaga mitte midagi pistmist.
Nii nagu Wray, ei väida ka Tali midagi raudkindlalt, kuid jutu sisuks on arusaamine, et suure tõenäosusega teeb EKRE koostööd Venemaa valitsusega.
Tegemist võib-olla järjekordse näitega, et Ameerika Ühendriikide ühispartei niite sikutavate "universumi kuningate" loodud süvariik on "üks suur sõbralik perekond". Ilmselt Eestist keegi Politicot niivõrd ei mõjutanud, aga küll võib osutatud jutt näidata, et niiditõmbajatele on erinevatel põhjustel vaja Eesti kuulekat nukuvalitsust. Või miks peab Postimees avaldama äärmiselt kallutatud ja Trumpi marutõve käes vaevleva "eksperdi" Anne Applebaumi lugulaule teemal "Korraga näeb Trump välja vana ja omadega sassis". See on täpselt sama lahing reaalsuse vastu, mida peavad Wray ja Prigožini jutu ajajad.
Donald Trump ei ole "universumi kuningate" – või vähemalt selle jõugu, kes hetkel "asju" liigutab – marionett, mille tõttu päästeti massiformatsiooni teel valla ajuhaigus, mida kutsutakse "trumpimarutõveks" (Trump Derangement Syndrome).
Hegemoonia "allatilkumise poliitika" süsteemis on see Eestis võtnud EKRE marutõve kuju.
Trump pani Ameerika Ühendriikide presidendi ameti maha 2021. aasta 20. jaanuaril ja presidendiks vannutati demokraat Biden. Nädal varem toimus Eestis "kaporatuuri riigipööre" ja 26. jaanuaril sai peaministriks Kaja Kallas. See paneb loomulikult küsima, kelle sõna kuulavad kaitsepolitseiameti juhid ja isamaalane Jüri Ratas?
2023. aasta Prigožini valimispettus on samasugune "kahe filmi ühel ekraanil näitamise" eesmärgil korraldatud "massiformatsiooni hüpnoos", mille pani kongressi ees toime Wray.
Ühispartei strakommarid ja nende korporatistliku meedia käsilased pole väga loomingulised. Kui kedagi on vaja tühistada, pannakse mängima "koostöö Venemaaga" plaat. Nii nagu luuretegelaste kirja väited on väljamõeldis, on väljamõeldis EKRE ja Prigožini koostöö.
Vebel annab väitele "teaduse" ja "uuringute" ning Politico "paljastus" kadakasakslaste peal väga hästi toimiva "välismaal kirjutatakse" kaalu. See annab Tali-sarnastele ühispartei strakommaritele ja "erinevat reaalsust" tajuvatele ühispartei toetajatele kõik põhjused "kaalukatele" allikatele toetudes väita, et "võib-olla EKRE ja Putin ikkagi teevad koostööd". Mis on aga väitekallutatusest tingitud tunnetuslik ebakõla.
Parafraseerides Liseci: "Politico ülevaade annab Prigožini ja EKRE koostöö vandenõuteooriale võrdse kaalu tõigaga, et EKRE pole kunagi Venemaaga koostööd teinud."
Korporatistlikku uus-feodalismi õigustavad ja kehtestavad asjapulgad pole üldjuhul väga loomingulised. Uue konservatiivse erakonna juht Henn Põlluaas rääkis ajakirjanikele: "Ma ei hakkaks Helmeid Putini käsilasteks pidama, aga võib-olla tõesti see kohtumine toimus". Ilmselt Põlluaas ei ole süvariigi agent ja lause võis tema suust välja kukkuda kogemata. Samas võiks tähele panna, et Põlluaas, samamoodi nagu Wray ja Tali, ei väida mitte midagi kindlat. Mis siiski inimeste jaoks, kes vaatavad "teist filmi", "kinnitab kõike" ja Põlluaasa, endise kõrge EKRE-lase näol, on üks "teise filmi" kaalukas stsenarist juures. Teistpidi jälle on Põlluaas võib-olla lihtsalt ettevaatlik inimene.
Kuid just nii näeb välja totalitaristlik reaalsuskontroll.