Ohtralt juteldakse kunstmõistuse ohust. Tänu progressistlikele haridus- ja kaasnevate poliitikatele kujutab suuremat ohtu ühiskonnale tõenäoliselt siiski hääbuv kirjaoskus.
Andmeid on mitmesuguseid, kuid paistab, et vähemalt inglise keeles suudab tehismõistus kirjutada keskkooli lõpukirjandi tasemel arvestatava esse. Ülikoolides on valdav mure, et üliõpilased kasutavad uurimistööde kirjutamiseks tehisaru. Matemaatikas on maailmas tõenäoliselt väga vähe inimesi, kes suudavad tehisaruga võistelda.
Eesti keeles jätab tehisaru lauseehitus ja semantika seni veel soovida.
Ameerika Ühendriikides paistab, et süvariik soovib/soovis sellest teha suure möriseva massi riiki, mida juhib pisikene ennast ülemklassiks pidav nomenklatuur. Paraku peegelduvad hegemooni arengud vastu üle läänemaailma.
Selle näiteks võib tuua tõiga, et "mitmekesisus" on õppeedukuse vaenlane. Kõige parem on üldjuhul õppeedukus klassides, kus õpivad ühest rahvusest, ühest rassist, ühte keelt emakeelena rääkivad, enam-vähem ühtemoodi inimesed. Mis on põhjus, miks Jaapani, Hiina ja Lõuna-Korea koolid on maailmas esirinnas. Rootsi oli kunagi Pisa testides esimeste seas, täna kukub suure sotsialistliku asendamise tõttu selle koolisüsteemi tase kolinal. Sama saatus ootab ees Soomet.
2024. aasta lõpus avaldas Ameerika Ühendriikide mõttekoda Riiklik Kirjaoskuse Instituut 2022–2023 aastate kirjaoskuse statistika. Muuhulgas tuvastati ameeriklaste kirjaoskust hinnates:
- Kirjaoskamatusest on saanud nii tõsine mure, et 130 miljonit täisealist inimest pole võimelised oma lastele lugema ette lihtsat lugu.
- 21 protsenti Ameerika Ühendriikide täiskasvanud inimestest olid 2022. aastal kirjaoskamatud.
- 54 protsendi täiskasvanute kirjaoskus jääb alla kuuenda klassi taseme.
- 45 miljonit inimest on funktsionaalselt kirjaoskamatud [ei oska kirjutada] ja nende lugemisoskus jääb alla viienda klassi taseme.
- 44 protsenti Ameerika Ühendriikide täiskasvanutest ei loe aasta jooksul ühtegi raamatut.
- Osariikidest on kõige parem laste kirjaoskus (paremuse järjestuses) Massachusettsis, Marylandis ja New Hampshire'is.
- Kõige halvem laste kirjaoskus (hullemast parema poole) on Louisianas, Mississippis ja New Mexicos.
Osutatud kolm parima laste kirjaoskusega osariiki on Ameerika Ühendriikide rikkamate osariikide esikümnes ja kolm sandima kirjaoskusega osariiki kümne suurima vaesuse määraga osariikide seas.
Samuti on kirjaoskamatusel seos majandusliku ja ühiskondliku hakkamasaamisega.
- Sotsiaalabi saajatest kolm inimest neljast ei oska lugeda.
- 20 protsendi ameeriklaste lugemisoskus jääb alla taseme, mida on vaja elamisväärse palga teenimiseks.
- 50 protsenti töötutest vanuses 16 kuni 21 aastat ei oska lugeda piisaval tasemel, et neid saaks pidada funktsionaalselt kirjaoskajateks.
- Kuskil 46 kuni 51 protsendi ameeriklaste, kelle palk jääb alla vaesusmäära, on seda põhjusel, et nad ei oska lugeda.
- Kirjaoskamatus läheb Ameerika Ühendriikide maksumaksjale aastas maksma kuskil 20 miljardit dollarit.
- Kolm viiest Ameerika Ühendriikide vangist ei oska lugeda.
- Mitmed osariigid kavandavad vanglakohtade arvu algkoolilaste lugemisoskuse hinnete järele.
- 85 protsendil alaealistest korrarikkujatest on probleeme lugemisega.
- Kuskil poolte ameeriklaste lugemisoskus on nii halb, et nad ei saa aru ravimite teabekirjadest.
Kirjaoskus koolides
- Kuskil 40 protsenti Ameerika Ühendriikide kooliõpilastest ei oska lugeda kõige algelisemal tasemel.
- Pea 70 protsenti madala sissetulekuga perekondadest pärit neljanda klassi õpilastest ei oska algtasemel lugeda.
- Lugemisoskus on seotud hakkamasaamisega kõigis õppeainetes.
Eestis on aastaid kurdetud, et ülikooli astuvate inimeste funktsionaalne lugemisoskus on järjest nigelam. Statistikaameti andmetel kasutab raamatukogusid 34 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2023. aastal langes raamatute trükiarv Eestis võrreldes 2022. aastaga ligi 20 protsenti ja algupäraste eestikeelsete raamatute nimetuste arv 16,4 protsendi võrra.
Tehisaru toob inimühiskondade ja -tsivilisatsioonide jaoks kindlasti kaasa suuri muutuseid, kuid päris, kõiges inimvõimete piire ületava üldise tehisaruni (AGI) tõenäoliselt niipea ei jõuta. Kui see on üldse võimalik, sest inimene on vaim, hing ja ihu, mitte masin (1 Ts 5:23).
Selle juurde võib lisada järgmised asjaolud, miks vähemalt tänasest tehisarust ei pruugi asja saaada: OpenAI, Microsoft, Google, Facebook, Anthropic jne treenivad oma tehisarusid ärklema. Hiina Rahvavabariik kommunistideks. Nii ärklemine kui kommunism on progressiusu sektid ja progressiusk ise on raske ajuhaigus. Grok on ausam, kuid üpris sageli toodab seegi kummalisi sotsialismi ja korporatistliku nomenklatuuri jutupunkte.
Sellest kõigest võib teha ühe järelduse: tehisaru toob suure tõenäosusega ühiskonna vereringes – majanduses – kaasa suured muutused, kuid Euroopa Liidu moodi nürimeelsete piirangute asemel aitab nendega kõige paremini toime tulla inimeste lugema õpetamine.
Ameerika Ühendriikide lugemuse statistikast võib üheselt järeldada, et raamatute lugemisel ja jõukusel on vähemalt mingisugune seos.