Kaarel Tarandi ettepaneku kohaselt võiks Eesti püüda saada esimeseks sularahavabaks riigiks kui mitte maailmas, siis vähemasti Euroopas. See oleks tema hinnangul kooskõlas meie üldise arenguvaimuga. Samas peab Eesti Panga president sularaha säilimist oluliseks ja nimetas sellest loobumist õudusunenäoks.
Tarand kirjutab Õhtulehes, et sularaha kasutamise kaitsjate argumendid on tegelikult üsna hõredad. Asjaolu, et pangad on kontorivõrku koomale tõmmanud inimtühjaks jäänud ja hääbuvates piirkondades ning julgustavad inimesi kaasas käima tehnoloogilise arenguga, viitab Tarandi arvates just vastutustundlikule ja säästavale majandamisele.
Neile, kelle arvates tekitab sularaha olemasolu viimase privaatsuse kantsi totaalses jälgimisühiskonnas, vastab Tarand nii: "Kuni raha pole saadud ebaseaduslikul teel, pole kellelgi tema olemasolu eriti mõtet varjata. Ühiskonnas ei ole ju probleem see, et kellelegi on raha, vaid ikka see, et mõnel pole."
Seevastu Eesti Panga president Ardo Hansson ütles tänavu mais riigikogus esinedes, et sularaha kasutamist ei peaks piirama. "See on kõige rohkem levinud Põhjamaades, ma arvan, et ühel või teisel põhjusel tahetakse liikuda nn sularahavaba ühiskonna suunas," rääkis Hansson. "Mulle on see pigem natuke nagu õudusunenägu. Ma arvan, et me ei ole selleks valmis ja ei ole selleks ka põhjust."
Hansson rõhutas, et sularaha säilimine on oluline, sest see on väga kasulik, väga vajalik ja väga lugupeetud maksevahend, mille kaotamist pangad ei peaks propageerima ega püüdma inimeste käitumist muuta. Tema sõnul on pankade ülesanne oma klientide vajaduste täitmine. "Kui inimene ütleb, et ma tahaks sularahas arveldada ja mitte kaardiga, ma arvan, et tal peaks selline võimalus püsima," ütles Eesti Panga president.
Aasta tagasi viitas Äripäev uuringule, mille kohaselt tehakse Rootsis viiest ostust neli elektrooniliselt või pangakaardiga ning riik on liikumas täiesti sularahavaba ühiskonna suunas. Siiski ei muutu isegi Rootsi täiesti sularahavabaks enne 2030. aastat.