Tartu Ülikooli politoloog Alar Kilp võrdleb äsjastel valimistel sotside ridades Euroopa parlamenti kandideerinud Marina Kaljuranna edu Toomas Hendrik Ilvese eduga 2004. aastal ning viskab õhku küsimuse, kelle võimalused 2021. aastal presidendiks saada paistavad kõige paremad.
Möödunud aastal sotsidega liitunud Marina Kaljurand oli äsja lõppenud valimistel konkurentsitult kõige edukam kandidaat, kogudes 65 549 häält. Talle järgnes endine kauaaegne peaminister Andrus Ansip (Reformierakond) 41 017 häälega.
Kaljuranda saatnud edu aitas europarlamenti pääseda ka teisel sotside esindajal, endisel välisministril Sven Mikseril, kes kogus 2886 häält ja poleks valituks osutunud.
2004. aastal tõi Ilves peale enda koha sotsidele veel kaks mandaati.
Kas Marina Kaljuranna suur populaarsus Eesti valijate hulgas võiks avada talle tee Kadriorgu? 2016. aasta presidendivalimistel sai küsitluste kohaselt populaarne Kaljurand 24. septembril valimiskogus esimeses voorus 75 häält ning teise vooru edasi ei pääsenud.
"Kui arvestada, et Kaljurand oli rahva seas kõrgeima toetusega presidendikandidaat 2016. aasta valimistel, ning meenutada, kuidas Ilvesest paar aastat hiljem saigi president, siis võib oletada, kelle võimalused 2021. aastal presidendiks saada paistavad kõige paremad," kirjutab nüüd politoloog Alar Kilp Õhtulehes.
Ametisoleva presidendi Kersti Kaljulaidi väljavaated saada soovi korral valitud ka teiseks ametiajaks ei näi praeguse võimuliidu püsimise korral olla kuigi tõenäolised.
2018. aastal ütles Marina Kaljurand Delfile: "Arvan siiani, et oleksin Eestile hea president, ma ei kahetse mitte midagi."
Kaljurand on väljendanud toetust samasoolistele "perekondadele", pooldab kooseluseadust koos rakendusaktidega ning leiab, et need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei soovi pagulasi vastu võtta, tuleks toetustest ilma jätta.
Veiko Vihuri