Vesinikupasta Powerpaste. Foto: Fraunhofer IFAM

Saksamaa Fraunhoferi Instituudi teadlased on kokku pannud vesinikupasta, mis on võrreldes akudega kümme korda energiatihedam ja mida levitatakse vahetatavate kassettidena.

Kuivõrd maailma juhtivad tööstusriigid on pähe võtnud fossiilkütustest loobumise plaani, siis igasuguse tuule-, päikese-, vee-, maa- ja muu sarnase “roheelektri” kõrval on üheks paljulubavaks alternatiiviks vesinik. Saksamaa rakendusteaduste Fraunhoferi Instituut on välja mõelnud Powerpaste nimelise vesinikupasta, mille sideaineks on magneesiumhüdriid ja mis säilib normaalsel õhutemperatuuril. 

Kui tänase vesinikutranspordi tehnoloogia juures on vaja kallist infrastruktuuri ja vesinikku peab sõidukite kütusepaakidesse ladustama surve all, siis Powerpaste säilib tavarõhu juures ja talub kuni 250 kraadist kuumust. 

Lisaks pole vaja luua kallist jaotusinfrastruktuuri, kuna vesinikupasta jõuab kasutajateni kassettides ning ühe lõppedes tuleb sõidukisse sisestada uus kapsel ning lisada paaki vett.

Esimese hooga peetakse Powerpaste’at sobivaks eelkõige väikesõidukitele, kuid selle tulevikku nähakse nii kütuseelementide toitena kui drooninduses ja lennunduses. Näiteks droonide puhul lubatakse senise mõnekümne minuti asemel lennuajaks mitmeid tunde.

Fraunhoferi Instituut rajab käesoleval aastal Braunschweigi linna esimese vesinikupasta katsetehase, mille tootmismahuks on neli tonni aastas. 

Erinevalt “rohelistest” elektritehnoloogiatest, mis nõuavad haruldasi muldmetalle, mille kaevandamisega käib kaasas kahju loodusele ning mida tänase tehnoloogilise taseme juures ei jagu, on magneesium, millest toodetakse magneesiumhüdriidi, üks levinumaid elemente Maal.

Toimetas Karol Kallas