Raamatute "Globaalpohmelus" ja "Lokaalravitsus" autor, publitsist ja lektor Kaupo Vipp räägib meie tsivilisatsiooni murekohtadest ning käesoleva aasta 3. veebruaril Raikkülas kogunenud Maakogu Asutava Kogu tegemistest. Kaupo Vippi usutles Markus Järvi.
Eelmises Objektiivile antud intervjuus tõdes publitsist ja lektor Kaupo Vipp, et kuigi tulevikuprognoose kiputakse liigitama pessimistlikeks või optimistlikeks, siis maailma seaduspärade väljaselgitamisele suunatud prognoosil pole nende inimlike kategooriatega midagi peale hakata. Kui aga samasuguse kaine pilguga Eesti praegust olukorda analüüsida, siis kuidas seda kirjeldada?
Kaupo Vipi arvates tuleks Eesti olukorda vaadata globaalses kontekstis, millest selgub, et me oleme oma tsivilisatsiooniga jõudnud tupikteele. "See, mis on tööstusrevolutsiooni algusest kõiki paate tõstnud ehk majanduskasv, isegi see on kadunud," vastab Kaupo Vipp Objektiivi stuudios salvestatud videointervjuus.
"Loomulikult inimeste rahulolematus muutub suuremaks. Praegu saame majanduskasvust rääkida vaid tänu sellele, et me suutsime muuta natukene Euroopa statistikaameti statistilisi metoodikaid 2010. aastast, tänu millele me nüüd jõudsime eelmise aasta algusest 2007. aasta tasemele. Kui me ei oleks neid metoodikaid muutnud, siis poleks me praegu veel tagasi isegi mitte 2007. aasta tasemel," räägib Vipp.
"See näitab seda, et olukord on drastiline ja seletab, miks inimesed on rahulolematud. Nad tajuvad seda, et pole enam olukorda, kus üldine jõukuse tõus tõstab kõiki paate. Ühtlasi näitab see seda, miks nii paaniliselt püütakse selle olukorra reanimeerimiseks teha majandusse hiiglaslikke adrenaliinisüste majandusse torgata. Keskpankade rahatrükk toimib, kuid reaalmajandusse jõuab sellest väidetavalt vaid 15%, kuna kapitali omanikud näevad, et pole mõtet investeerida, kui kasvu ei ole. See on üsna selge. Ja ma arvan, et kõikide nende tegurite koosmõju on see, mis ühest küljest muudab inimesed järjest rahulolematumaks," selgitab Kaupo Vipp.
"Teisest küljest, tajudes seda perspektiivi, kui see peaks olema niimoodi, et sellest tupikust tõepoolest polegi enam võimalik välja tulla, siis on ilmselge, et justnimelt need asjad, millele meil praegu näiliste hiigelsüstidega tahetakse rõhku panna – alates Rail Balticutest, metsatööstustest, kuni kõikvõimalike kaevanduste ja tunneliteni välja – on need, mis laastavad viimased ressursid, mis meil oleksid selleks juhuks, kui probleemid väga tõsiseks peaksid muutuma ja me peame tõesti hakkama saama oma enda kohalike ressurssidega," on Kaupo Vipp veendunud.
"Vastuolu kulmineerub ja kuhjub. Ajaloost pretsedenti tuues, võib vaadata Vana-Rooma, Lääne-Rooma impeeriumi lõpuperioodi, kus oli täpselt sama olukord: kõik, mis püüti ette võtta selleks, et status quo't säilitada, sisuliselt ainult õõnestas olukorda."
"Samal ajal polnud võimalik jääda ka rahulikuks, sest midagi nagu tuli ette võtta."
"Ma arvan, et see on normaalne asjade käik ja praegu on vähemalt väga hea, et Eesti inimesed on mõistnud, et kui me suudame säilitada looduslikku mitmekesisust ja senist rikkust, mis meil on, siis me suudame üle elada ka väga suured kriisid. Kui me paneme selle aga veelkord näilise majanduskasvu püüdmise peale, mingitesse hiigelprojektidesse, siis pole meil pärast nende läbisaamist enam mingit lootust."
Järgnevalt tuleb intervjuus juttu Kaupo Vipi teostes "Globaalpohmelus" ja "Lokaalravitsus" esile toodud peamistest probleemidest ja nende võimalikust lahendusest.
Viimane teos käsitleb temaatikat, millega Vipp on viimasel ajal olnud ka ühiskondlikult tegev. Nimelt on intervjueeritav koos paljude teiste kodanikuühiskonna aktivistidega osalenud käesoleva aasta 3. veebruaril Raikkülas moodustatud Maakogu Asutava Kogu tegevuses.
Saate viimases osas tutvustabki Kaupo Vipp Objektiivi jälgijatele Maakogu kandvaid ideid ja seda, millisel viisil võiks Maakogu Eesti ühiskonnas üha drastilisemalt aset leidva võõrandumise ja võõrdumise tingimustes sündinud probleemide põhjusi esile tuua ja nendele lahendusi pakkuda.
Vaadake ja kuulake lisa intervjuust!
Intervjuu Kaupo Vipiga: ma ei näe kahjuks võimalusi kursi muutumiseks Eestis ega mujal