Kertu Rakke ja Janek Muru raamatu "Pimedusest välja" esitlusel Pärnu Rahva Raamatus. Foto: Erakogu

Kirjanik ja üksi last kasvatav Kerttu Rakke leiab, et sotsiaalministeeriumi “roosat dollarit” jahtiv seltskond on euroliidu Pavlik Morozovid.

Rakke üllitas Facebookis pikema postituse, milles väljendab oma sügavat arusaamatust, miks omasooiharaid ja teisi seksuaalvähemusi peab laste ja puudega inimeste arvelt toetama.

“Riigikontroll avastas, et suured summad on läinud LGBT ideede toetamiseks ja, kuigi pealtnäha ilusad ja euroopalikud ideed, on rahade eraldamine olnud õigustamatu ning seadusevastane. Selle asemel, et seadusest rääkida ja uurida, kuidas raha täpselt on kasutatud ja kas see on olnud ka kuidagi mõistlik, arutatakse, kas homosid peab toetama või ei! Mis k…di teema see üldse on?! Praegu peaks aur minema sellele, et lahti saada igasugu suslikest, kes „roosa dollari“ peale käima lähevad ja tegelike haavatavate raha endale kandivad,” kirjutab Rakke.

Raske liikumispuudega Janek Muru elust raamatu “Pimedusest välja” kirjutanud Rakke kritiseerib ka Eesti Inimõiguste Keskust. “Inimõiguste Keskuse definitsiooni järgi on „haavatavad“ LGBT-rahvas, erivajadusega inimesed ja immigrandid. Meenutan, et SEKSUAALNE ORIENTATSIOON EI OLE ERIVAJADUS!”.

Rakke soovitab rääkida erivajadusega inimestega, kelle seas on tema sõnul, nagu igal pool, ka geisid ja lesbisid. Kirjaniku sõnul ei arva neist keegi, et nende seksuaalsus oleks nende erivajadusega võrdne probleem. Samuti ei lehvita enamik Rakke tuttavaid erivajaduseta homoseksuaale tema kinnitusel oma seksuaalse orientatsiooniga, sest neil on maailmale oma isiksuse, huvide ja tegevustega palju rohkem öelda kui see, mida nad magamistoas teevad.

Rakke toob võrdluseks pooleteise aastase perioodi oma elust, millal ta elas vaese vabakutselise üksikemana tsölibaadis ja kuidas keegi teda toona aitama ei tulnud. “Kas siis, kui ma oleksin lesbi, oleks tulnud? Miks,” küsib kirjanik?

“Maksumaksjana on üksikema niikuinii kehv tegija, sõltumata sellest, kellega ta seksida tahaks. Kus on fondid, kust saab raha taotleda ebaoriginaalne, ebamoodne ja seega reaalselt haavatav 40+ hetero,” pärib naljaga pooleks Rakke.

Ta osutab ka suurtele annetuskampaaniatele: “Igasugu kuvööside ja imeaparaatide jaoks, millega enneaegselt sündinud lapsi aidata, korjatakse raha rahva käest, kuigi see peaks olema liigi kestvuse mõttes riigi jaoks üks esmaseid objekte, kuhu eurorahasid suunata.”

“Miks ei võiks geikogukonnad end ise finantseerida? Miks ei võiks seksuaalkasvatus käia neutraalses võtmes? Iga mõistlik seksuaalterapeut peab ju mõistma ja oskama suunata kõiki noori, sõltumata nende seksuaalsest orientatsioonist,” viitab Rakke.

“”Roosa dollariga“ vehkides aga antakse märku, et see suur emotsioonidemöll, mis igaüht puberteediealisena tabab, saab lahenduse, kui suunata oma huvi seksiteemadele, mis su vanemate jaoks on võõrad ja ehk tülgastavadki. (Euroliidu Pavlik Morozovid),” leiab ta.

“Euroroosa teooria” kohta arvab Rakke, et see on ajude pesemine määral, et “inimene hakkabki uskuma, et ainus, mis temas erilist on, asub tema püksis. No ma ei tea, kas see on ikka teema, millest viisakas seltskonnas rääkida,” lõpetab postituse Rakke.

Kirjaniku postitus on Facebookis leidnud elavat vastukaja. “See on lihtsalt selline moodne majandusharu. Olen seda korduvalt öelnud ja teen seda ka võimalust kasutades siinkohal, et enamus neist SÕSsidest (SÕS – “sotsiaalse õigluse sõdalane”) ei kuulu ise ühtegi nn. “haavatavasse gruppi”. Ja samas – suur osa “LGBT” kasti lahterdatud inimestest on väga häiritud sellest, et mingid suvatöllid, kes on otsustanud, et nende kutsumuseks on olla elukutseline SÕS, pidevalt justkui nende kaitseks sõna võtavad. […] Me pole seda palunud! Aga seltskond elukutselisi revolutsionääre, näed, on tegelikult selle “LGBT” instrumentaliseerinud ja muutnud oma eesmärkide (sh rahateenimise) saavutamise vahendiks,” leiab Rakke postitust kommenteerides üks avalikkuses tuntud “põneva” elukäiguga kirjandus- ja kunstimaailmategelane.

Toimetas Karol Kallas