Keskpäevatund: jutt sellest, et ÜRO migratsioonilepe meid millekski ei kohusta, on sügavalt silmakirjalik

Kuku Raadio stuudio. Foto: Scanpix

Kuku Raadio laupäevases Keskpäevatunnis arutlesid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Madis Kimmel ühiskonnas kirgi kütva ning valitsuskriisi esile kutsunud ÜRO migratsioonileppe üle ning juhtisid tähelepanu nii selles sisalduvatele probleemidele kui ka leppe kaitsjate silmakirjalikkusele.

ÜRO migratsioonileppe vastuvõtmise huvi seisneb ilmselt ÜRO julgeolekunõukoguga liitumise soovis

Madis Kimmel: “Tänaseks päevaks oleme jõudnud selleni, et Eesti valitsus ei kiitnud heaks selle rändepakti allakirjutamist Marrakeshis, kuhu pidi minema president Kaljulaid. Ja möödunud nädalal rääkisime oma saates sellest, et selle pakti kiire läbisurumine võib olla seotud sellega, et Eesti on soovinud ja ilmselt soovib siiamaani osaleda ÜRO julgeolekunõukogus ja kui Aafrika riigid näevad, et Eesti selle rändepaktiga ei ühine ehk siis sellele alla ei kirjuta või ei nooguta vähemasti pead ja ei sõida Marrakeshi kohale, siis nende huvi Eestit toetada selle julgeolekunõukogu liikmeks saamises muidugi väheneb.”

ÜRO migratsioonilepe räägib migratsioonist üdini positiivselt, eirates probleeme

Madis Kimmel leiab, et selle pakti kohta on olnud hämmastavalt palju erinevate autoriteetide ja ekspertide arvamusi, mis jagunevad põhimõtteliselt kolme osasse: ühed ütlevad, et ei ole mingit mõtet alla kirjutada, teised ütlevad, et tuleks kohe alla kirjutada ning kolmandad on äraootaval seisukohal.

Ainar Ruussaar: “Umbes nii on jah. Need, kes ütlevad, et kohe tuleks alla kirjutada, ütlevad, et kui me alla ei kirjuta, siis meid nähakse nagu Poolat, Ungarit ja teisi, justkui oleks riigid, mis on migratsiooni lainete alla sattunud ja probleeme esile toovad, kuidagi halvad. Samamoodi pannakse sinna punti ka Austria… ehk siis kõik riigid, mis juhivad tähelepanu migratsiooniprobleemile ja migratsioonipoliitikale, mis on Euroopas 50 või 60 aasta jooksul tegelikult täielikult läbi kukkunud.

See pakt räägib migratsioonist kui üdini positiivsest asjast, jättes kõrvale probleemid, mis on minu arvates selle dokumendi kõige suurem puudus. Priit, kas seal lõpus hakati kusagil rääkima ka sellest, et rändega võib kaasneda ka probleeme – et kui tuleb suur, võõras kogukond riiki sisse, siis see tekitab sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja muid probleeme?”

Madis Kimmel: “See on alati, mitu tuhat aastat tekitanud. Rahvas on kogu aeg rännanud ja liikunud. Ilmselt aastal 1988 ei oleks olnud Eestis võimalik kellelgi öelda, et jaa, võtame migrandid vastu, jaa, me toetame migratsiooni. See inimene oleks löödud maa sisse lehmavaiaks. Tänane maailm on natukene liberaalsem.”

Jutt sellest, et ÜRO migratsioonilepe meid millekski ei kohusta, on sügavalt silmakirjalik

Priit Hõbemägi: “See jutt, mida me oleme avalikkuses kuulnud, et see mitte millekski ei kohusta ning on täiesti ükskõik, kas me kirjutame sellele alla või mitte… siis kui ma vaatan dokumendi lõpuosa, siis esiteks nõutakse alla kirjutanud riikidelt, et nad esitaksid ÜRO peasekretärile andmeid seatud eesmärkide täimise kohta ning iga kahe aasta tagant tuleks selle kohta ka globaalne aruanne. Tekitatakse ka alustamise fond, kuhu tuleb tõenäoliselt raha kaasata jne. Ja selle rakendamise kohta kirjutatakse, et “pühendume sellele, et täita globaalses ränderaamistikus sätestatud eesmärke ja kohustusi kooskõlas oma visiooni ja juhtimispõhimõtetega” ja nii edasi. “Rakendame globaalset ränderaamistikku oma riikides ning piirkondlikul ja üleilmsel tasandil.” Ma kuidagi ei saa sellest asjast aru, et kui meile püütakse seletada, et kirjutame ikka alla, et see ei tähenda ju mitte midagi. Et kuidas saab siis ühineda sellise dokumendiga, mis ütleb sõnaselgelt paragrahvis 41, et pühendume sellele ja rakendame raamistikku oma riikides. Kas see on siis sellise taseme silmakirjalikkus ÜRO julgeolekunõukogu koha saamisel, et kõik läheb kaubaks… pistame pea ükskõik millisesse auku, mis ette sätitakse, selleks et pääseda siis läbi selle libeda augu kuskile soojale kohale mõneks ajaks.”

ÜRO migratsioonileppe problemaatilisus

Priit Hõbemägi: “Siin tekstis on veel selliseid huvitavaid ettepanekuid, et tuleb investeerida teadusuuringutesse, mis näitavad seda, et migrantide ja diasporaade paiknemine riigis on positiivne nähtus. Samuti soovitatakse võtta ära riiklik rahastus nendelt meediaväljaannetelt, kelle tegevuses võib ilmneda migrantide ja diasporaade vastaseid seisukohti. Üks huvitavamaid ettepanekuid on aga luua valitsuste juurde spetsiaalsed ametid või keskused, kus on migrantide poliitilised nõuandekomiteed, mis siis nõustaksid valitsust selle osas, kuidas veel paremini neid igasuguseid asju lahendada. See, et selles dokumendis olevad sätted püüavad suurendada migrantide ja nende kogukondade mõju riigis nii valitsuse tasandil, kohaliku omavalitsuse tasandil, kõikidel tasanditel, see on absoluutselt selge. Rääkida sellest, et sellel dokumendil ei ole mingisugust mõtet, või et see on lihtsalt niisama paber, millele alla kirjutada, saavad ainult need inimesed, kes on täiesti kindlad, et mitte keegi seda 31 lehekülge lahti ei võta ja lõpuni läbi ei loe, aga kes viitsib selle Välisministeeriumi lehelt üles otsida ja läbi lugeda, see ütleb, et parem vist mitte [alla kirjutada].”

Loobudes ÜRO migratsioonileppega liitumast, ütleme selgelt, et migratsioon ei ole Eesti huvides

Priit Hõbemägi: “Kui me oleme praegu jõudnud sellisesse seisukohta, et Eesti ei ühine selle rändepaktiga, siis ma võtaksin selle kokku sellise lausega, et loobudes rändeaktiga ühinemisest ei ole me ühinenud ühe dokumendiga, mille paragrahv 35 ütleb nii:

“Pühendume sellele, et võimestada migrante ja diasporaasid, kiirendamaks nende panust arengusse, ning kasutada ära rände kui kestliku arengu allika migrantidele, kinnitades, et ränne on mitmemõõtmeline väga oluline tegelikkus päritolu-, transiit- ja sihtriikide kestlikuks arenguks.”

Ühe sõnaga, me ei ole ühinenud selle põhimõttega, mis ütleb, et migratsioon on väga hea, et see aitab Eesti Vabariigi arengule kaasa ja seda tuleb igakülgselt toetada. Ja minu meelest see, et me ei ole sellise dokumendiga ühinenud, on väga tore.”

Õiguskantslerite seisukohad

Priit Hõbemägi: “Oma seisukoha on andnud ka õiguskantsler Ülle Madise ja ka endine õiguskantsler Indrek Teder. Ja õiguskantsler Ülle Madise ütleb oma kokkuvõttes, et sellised dokumendid ise ei tekita õiguslikke kohustusi, küll aga võivad need osutuda siduvaks poliitiliselt ja raamistiku tekst on nii paljusõnaline ja segaselt komponeeritud, et õigustatud mure taustal ekslike järelduste tegemine on lihtne. Ja Allar Jõks ütleb seda, et kui rändelepe on ainult poliitiline deklaratsioon, mis mingit sisulist muudatust kaasa ei too, siis miks see nii oluline on? Selle, miks see on nii oluline, oleme siin ära lahendanud: see on soov pääseda ÜRO Julgeolekunõukogusse. Nii et neid seisukohti on mitmesuguseid ja nagu paljudes muudes asjades on inimestel õigus valida see seisukoht, mida nad toetavad – ei ole nii, et on üks tõde ja siis sind veetakse juukseidpidi sinna, et “hei, rumalad, te jälle ei saa aru, mis on hea, mis inimkonna edasi viib. Tulge nüüd siia ja ma pistan teid nüüd ninapidi selle asja sisse, siis te saate aru.””

Eelmäng valimistele

Ainar Ruussaar: “Enne valimisi tahaksin mina küll kõigi raadiokuulajate tähelepanu juhtida sellele, et vaadake nüüd hästi hoolikalt, kes keda nüüd avalikult peksma hakkab, kuidas käituvad Reformierakonna poliitikud, kes on avalikult korduvalt öelnud, et ilma põhjuseta nad kedagi ei umbusalda või ei ründa enne valimisi. See on nüüd see koht, kus peaks vaatama, kes käitub riigimehelikult ja kes käitub vähem riigimehelikult ja kes käitub päti moodi.”

Ossinovski püüab järjekordselt valitsust kukutada

Priit Hõbemägi: “Aga väike pilk üle õla tagasi minevikku on ju alati kasulik ja vaatame lihtsalt mõned aastad tagasi, kui langes see valitsus, mis koondas endas sotsid, IRLi ja Reformierakonna. Ja ütleme nüüd nii, et Jevgeni Ossinovski on ühe valitsuse juba uppi ajanud, tookord küll koos Margus Tsahknaga, ja seekord on jälle Ossinovski see, kes on üks nendest esimese liigutuse tegijatest. Mulle jääb selline mulje, et Ossinovski tegutseb väga põhjalikult selle kallal, et Eesti Vabariigi valitsusi kukutada. Mis on tema kaugemad eesmärgid? No ma tõesti ei tea, seda teab ainult tema enda peas, aga mõlema valitsuse uppi minekul on tema aktiivsus väga tähelepanuväärne. Tema rolli eelmise valitsuse kukutamisel ei saa üldse vähendada, see oli seal tõesti olemas – Tsahkna ja Ossinovski sellega tegelesid.”

Saade on järelkuulatav siit. Toimetas Martin Vaher

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!